Sessioon: kuidas Autofocus teeb väikeseid imesid

1. 

   Daniel Kaban says:

   1. sept. 2009 at 18:55

   Correct me if I am wrong aga:
   Tegemist kõige tavalisemast TODO lististiga, mis on vist igal inimesel olemas ( post-its, notepad file, pikem list -mis iganes ).
   Kuid tehes selles valikuid emotio mitte ratio alusel on tegemist AutoFocus süsteemiga ning minu produktiivsus tõuseb raketina?

   Muidugi mõista on tegemist pealiskaudse hinnanguga, kuid süsteem ning sellest rääkimine tundub naeruväärne.
   Jah, kahtlemata võib lihtsuses peituda ilu ja geniaalsus.
   Aga isegi lähemalt uurides( sest ma lihtsalt ei suutnud uskuda) süsteemi:
   http://www.markforster.net/autofocus-system/
   tundub tegemist olevat mitte väga tähelepanuväärse asjaga?

2. 

   kaido says:

   1. sept. 2009 at 19:24

   Ahhoi!

   Vaatasin videot.
   Tänud, et selle valmis meisterdasid!

   Ma lugesin, et prioriteedid on jamad… loeb see, et on olemas otsus, et selle ja tolle teed ära.
   Seega peale seda otsust tuleb mängu autofookus e. lihtne nimekiri asjadest, mida siis järjest hakkad ära tegema või hekseldad väiksemateks tükkideks ja paned kirja?

   Aga kogu võlu on vist peidus üldises ajahalduses, mida see autofookus ei puuduta üldse.
   Lihtsalt vastavajalt vajadusele leiab igaüks endale sobiva tööriista ning algajatele soovitad praegu püsivuse katsetamiseks autofookust?

3. 

   kristjanotsmann says:

   2. sept. 2009 at 08:48

   Kaido, Autofookuses on kirjas kõik asjad – nii suuremad kui ka väiksemad – mida lähiajal tahan/pean teoks tegema. Forster kutsub seda will-do-list'iks.

   Tegelikult on nii, et tõhusamad nn ajahaldussüsteemid kellaaegadega ei tegele peaaegu üldse: GTD väldib kalendrit ning Autofookus sama moodi. Mul on ettevalmistamisel üks pikem postitus, mis maadlebki selle minu jaoks keerulisima ajahaldusprobleemiga – kuidas end kuupäevade ikkest lahti rebida. Küsimus on selles, kuidas teha olulisi asju siis, kui see meile sobib kõige paremini, ning eelkõige oluliste asjadega toime tulla.

   Autofookus pole ainult algajate töövahend (hüva-hüva, ma olen juhtinud teadlikult end ajas 7 aastat, seega endiselt algaja 🙂 ). Algajale sobib Autofookus väga hästi, sest on väga lihtne. Aga edasijõudnule on ta endiselt suurepärane abivahend, sest istub suurepäraselt kokku eelkõige GTD, aga väikese tuunimise puhul ka Covey, Time/systemi või peaaegu ükskõik millise teise süsteemiga (v.a CoolTime, aga see ei toimi nii ehk naa).

   Ma ise kasutan nt kahte Autofookuse nimestikku – üks tööks ja teine koduks, neile lisaks veel kaks asjadele, mille teostamiseni on veel aega, ning neile lisaks on nimestikud delegeeritud tegevuste käigu jälgimiseks, paari nõupidamise jaoks, askelduste jaoks (toidupood etc), töiste ja koduste projektide nimekirjad ja ilmselt midagi veel, kui hästi otsida. Samuti lisan mõned tegevused kahte nimekirja, näiteks telefonikõned nii telefonikõnede nimestikku kui ka Autofookusesse – aga see mõnu kaasneb digitaalse ajakorraldusega.

   Seega pole Autofookus imerohi, vaid moodustab väga tõhusa osa terviklikust ajajuhtimissüsteemist. Kui selle tervikliku lähenemise vastu sügavam huvi, siis tere tulemast koolitusele 🙂

4. 

   kristjanotsmann says:

   2. sept. 2009 at 08:57

   Daniel, Autofookus on “kõige tavalisem” to-do list kahe “väikese” erinevusega:

   1. Selles on kirjas asjad, mida Sa kindlasti tahad ära teha – seega on tegemist pigem will-do listiga.
   2. Selle kasutamine erineb tavalisest to-do listi kasutamisest: vaata uuesti videot või loe AF juhendit. Süsteemi kõige võimsam omadus on nn review mode. Proovi kasutada paar päeva ja anna teada, kuidas läks.

   Kusjuures kui kasutad emotsiooni kooskõlas ratsionaalsusega, siis efektiivsus tõusebki oluliselt.

   Minu esimene mulje oli ka see, et asi on liiga lihtne, et toimida. Aga ta, raibet, toimibki 🙂

   Mis mind võlub Autofookuse juures, ongi selle paindlikkus ja skaleeritavus: see sobib nii algajale ajajuhtimisega alustamiseks kui ka edasijõudnule olemasoleva süsteemi täiendamiseks.

   Loomulikult on Autofookusel oma varjuküljed – neist suurim on ülevaatlikkuse puudumine. Selleks kasutan GTDst pärit projektide kirjeldamist. Samuti tuleb Autofookuse nimestikku sagedamini üle vaadata ja “risust” puhastada kui GTD või suvalise teise nimekirjapõhise süsteemi puhul. Kuid see on pikemal järelemõtlemisel kasulik, sest vabaned “saastast” oma nimekirjades kiiremini kui teiste asjade puhul – st, nii pea, kui tunned, et sul pole asjadest ülevaadet, rehitsed nimekirja üle ning jätad sõelale vaid olulised tegevused.

5. 

   kaido says:

   6. sept. 2009 at 22:17

   Ok, saan aru.

   Ma mäletan, et sa kunagi joonistasid GTD kohta ühe Mindmapi.
   Kui siit edasi mõelda, siis Mindmappi on päris hea kasutada nende paljude Autofookuse nimestike (töö, kodu, internet jne) haldamiseks. Saab väga lihtsalt ka weebi- ja dokumendilinke lisada kui vaja peaks olema.

   Kas oled proovind?

6. 

   kristjanotsmann says:

   7. sept. 2009 at 08:25

   Kaido, mõttekaart on autofookuse jaoks kindlasti hea – ise kasutan küll Outlooki task'e, aga ma ei näe ühtegi põhjust, miks autofookuse erinevad versioonid ei võiks toimida mõttekaardiga. Tõenäoliselt toimivad päris hästi, sest mõttekaart visualiseerib asju suurepäraselt.

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.