Infodieedi 6 sammu

Infodieedi pidajat tunned tavapärasest selgemast silmavaatest, efektiivsemast tööst ning paremast töö/elu tasakaalust.

Teda reedavad veel mitu asja: tal pole aimugi sellest, et madu hammustas modelli silikoontissist ja suri mürgitusse (pealkiri ühest eelmise nädala SL Õhtulehest), neljandajärgulise seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõust ega ka viimase minuti jooksul toimunud sündmustest Fukushima tuumajaamas.

Kui palju kulutad iga päev meedia tarbimisele? Võta mõni päev kätte ja mõõda. Pärast mõne aasta eest läbi põetud meediamürgitust tarbin uudiseid iga päev kokku ehk veerand tunni jagu. Näitan, kuidas selleni olen jõudnud.

1. Kuula hommikuti raadiost ajalehtede kokkuvõtteid

Nii Vikerraadio kui ka Kuku räägivad igal hommikul mitu korda nii üleriigiliste kui ka kohalike ajalehtede sisust. Selleks, et mõista, mis meediat erutab, kulub seega hommikul viis minutit. Kui on midagi harukordselt põnevat, loen algallikast. Aga muidu mitte.

2. Loe pealkirju

Hommikune uudistering on tühi ajaraisk. Millal viimati juhtus, et uudiste ajel muutsid oluliselt oma päevaplaani? Selle asemel viska kiire pilk uudistele kas vahetult enne lõunapausi või enne tööpäeva lõppu ning loe lihtsalt pealkirju. Enne lõunasööki või tööpäeva lõppu lihtsalt puudub kiusatust veeta uudiste seltsis piiramatult aega.

3. Kasuta otsiagente

Oot, aga kuidas ma siis teada saan, mida ajalehed minust ja mu ettevõttest kirjutavad? Selleks on olemas suhteliselt intelligentsed tasuta otsiagendid. Minu lemmikuiks on neist kaks: Google Alerts ja Twilert. Google Alertsi sisestad sind huvitavad otsingusõnad või –fraasid ning edaspidi annab ta e-kirjaga märku, kui veebi on ilmunud mõni uus sind huvitavaid sõnu sisaldav leht. Twilert teeb sama, aga jälgib inimeste säutse Twitteris.

Ka globaalsetel uudispakkujatel on olemas otsiagendid. Haapsalu lastekodu põlengust sain teada BBC uudiste vahendusel, mis saatis mulle teate selle kohta mobiilile. Ka Jaapani sündmustel hoian pilku peal BBC abil. Aga sama teenust pakub CNN või milline iganes teine suur uudiskanal.

4. Suhtle inimestega

Usaldan täiesti oma suhtlusringkonda kuuluvaid inimesi – suurem osa neist on mingi kitsama valdkonna suurepärased asjatundjad. Sageli, kui kohtun inimestega, küsin nende käest, mis hetkel põnevat ka kuulukse. Tavaliselt teevad nad olulistest uudistest asjatundliku ja huvipakkuva kokkuvõtte. Eks nad uurivad minu käest vastu viimase aja sündmsute kohta: oskan omalt poolt rääkida seda, mida mulle huvi pakkuvat olen viimasel ajal näinud.

5. Pista varvas Facebooki ja Twitteri jõkke

Ammu on möödas ajad kui uudist väärtustas selle ilmumine mingi kindla päeva ajalehes või sellest kella üheksastes uudistes rääkimine. Uudiseid ujub meist mööda kogu aeg. Terve päeva uudistevoolus ulpimine kujutab endast elu mõttetu raiskamise üht piinarikkaimat viisi.

Tegelikult meenutavad Facebooki ja Twitteri säutsud uudiste voogu, millesse pistad aeg-ajalt hetkeks varba sisse. Peaaegu iga päev võtan 5-10 minutit, et heita pilk inimeste uudisvoogudele, kelle mõttemaailm mulle korda läheb. Nad filtreerivad tavaliselt mulle olulised uudised välja.

6. Loobu tarbetust infost

Kui palju saad uudiskirju, mille lugemata kustutad? Kui sageli juhindud teadlikult telereklaamist või bänneritest oma ostuotsustes? Kui sageli saad tellitud posti ja kui rajult uputab su postkasti kriitpaberil rämps?

Loobu tarbetust infost. Klõpsa unsubscribe-viidet uudiskirjadel, mida sa ei vaja. Kui rämpsmeili saatja ei saa aru ja jätkab oma jama saatmist, siis klõpsa spämminupul. Vaigista teleri heli reklaamipausi ajaks. Tõmba oma brauserile Adblocki nime kandev lisavidin, mis peidab reklaamid. Registreeri oma postkast Eesti Postis kui rämpspostivaba ja kleebi sellele silt, mis palub postkasti panna ainult tellitud posti.

Nädalaga suudad info hulka ohjata vähemalt poole võrra ilma, et elu kvaliteet halveneks. Vastupidi: kui tarbid seda infot, mida tegelikult vajad, säästad iga päev nii aega kui ka närve.