Kohta oma hirmu!
Parim viis hirmust jagu saamisest on sellele julgelt vastu astuda, taasavastasin täna.
Käisin tsikliga õppeplatsil harjutamas, sest vahepeal ei ole poolteist aastat sõitnud. Tark on ju endale enne sõiduvõtted platsil meelde tuletada.
Ja siis see juhtus.
Hakkasin keerama väikesel maa-alal ümber (mitte kummuli, vaid sinna, kust tulin), tasakaal läks käest ära ning selle asemel, et jalg maha panna, rabasid parema käe sõrmed piduriheeblit. Midagi hullu ei juhtunud, parem esimene suunakas sai pihta ja paar pisikest kriimu ka rattal, aga jala võttis värisema küll.
Õppisin ära, kuidas pikali kukkunud ratast püsti saada (mine sellele poolele, kuhu ratas kukkus, haara mõlema käega lenksust, keera lenks tõstmise suunas välja ning tõsta) ning kuidas teda pärast kukkumist käivitada (keera gaas täiega peale).
Ja läksin järgmisele katsele. Arvasid ära, hetk hiljem olin külili maas. Ajalugu kordub. Kui kordad oma tegevusi, saad ikka sama tulemuse. Taas ratas püsti ning tõmbasin hinge.
Õppisin omal ajal sõitma, sõrmed heeblitel. Nüüd tuli mõte: aga parema käe sõrmi piduriheeblile lihtsalt ei pane. Läksin taas kukutud kohta harjutama – alguses suuremate kaartega, siis väiksemaga ning siis pidurdusega enne ja pärast minu jaoks keerulist pööret. Kümnendal korral tuli välja. (Hiljem sain teada, et arukam ongi sõita lenks kindlalt peos, mitte näpud heeblitel).
Need ikka ja jälle uuesti proovimised nõudsid meelekindlust. Särk, kampsun, kiivrisukk ja kiiver olid koju jõudes läbimärjad. Aga seda pööret ma enam ei karda.
Mõtle selle peale, mida kardad, ning mine ja harjuta seda tegevust, kasvõi hambad ristis (juhul, kui see just eluohtlik pole). Proovi järgi ja kirjuta kommentaaridesse, mis juhtus.
Mõned räägivad, et visaliseerimine on edukas. Ühe korra läheb sooritus metsa. Proovid uuesti, aga ikka teed sama vea. Tasub ehk hetk maha istuda ja kõik liigutused tegevused üksipulgi läbi mõelda. Leida need kohad mida saaks paremini teha. Mõelda kuidas paremini teha. Mõelda korra veel ja siis minna ja proovida see täpselt nii ära teha, kui sa olid ette kujutanud. Spordis pidavat toimima.
Visualiseerimisel on võimas jõud – kasutan ise ka. Aga sellemoto harjutuse võti on selles, et vaatad kohta, kuhu tahad välja jõuda. Ja jõuadki.
Siin on üks õpetlik video kukkunud mootorratta püstiajamisest:
http://www.youtube.com/watch?v=pPjYweKeiLk
Eriti abiks raskete mootorrataste puhul. Diversion väga raske just pole.
Suurepärane video, aitäh!