Igaõhtune ülevaataja

/0 Comments/in , , , ,

Marshall Goldsmith tuntud headuses tegi inimestele raamatus “What Got You Here Won’t Get You There: How Successful People Become Even More Successful” toodud nn 12 küsimuse harjutust, mis aitab abstraktseid sõnakõlksuvaid väärtusi tõlkida tegevuste keelde ja sunnib neid ka ellu viima.

Harjutus ise on lihtne.

Esmalt koostad kuni tosinast küsimusest koosneva nimestiku. Igale küsimusele peab saama vastata jaatavalt või eitavalt või arvuga. Näiteks:

  • “Kas olid täna õnnelik?”
  • “Kui palju sa täna käisid?”
  • “Mitu kätekõverdust tegid?”
  • “Kas sõid rasvast toitu?”
  • “Kui palju alkoholi jõid?”
  • “Mitu tundi öösel magasid?”
  • “Kui kaua vaatasid telekat või surfasid internetis?”
  • “Kui kaua aega tegid sihipäraselt tööd?”
  • “Kas ütlesid midagi kena oma abikaasale?”
  • “Kas ütlesid midagi kena oma lastele?”
  • “Mitu korda proovisid tõestada, et sul on õigus, kui tegelikult polnud sellel sisulist mõtet?”
  • “Mitu minutit veetsid asjadega, millel pole olulist tähendust?”
  • “Mitu korda sa avastasid, et ei kuula oma vestluspartnerit tähelepanelikult?”

Ja nüüd leiad inimese, kes sulle helistab igal õhtul ja küsib need küsimused. Sinu osa on ausalt vastata ja abistaja ei tohi su vastuseid kommenteerida ega neile hinnangut anda.

Sellise kontrollmehanismi abil muutub väärtuste elluviimine oluliselt tõenäolisemaks, sest kuidas sa ikka teisele tunnistad, et jutt ja teod käivad eri rada.

Prioriteet on jama

/0 Comments/in , , , , ,

Mark Forster kirjutab oma raamatus “Do It Tomorrow” sellest, et prioriteet on jama. Ning tal on õigus. Iga asja puhul on ju nii, et sa teed seda või ei tee. Aga sellel lähenemisel on üks oluline eeltingimus: sa ei tohi end killustada liiga paljude eri valdkondade vahel. Selle asemel vali välja 2-3 olulist eesmärki, mille saavutamise nimel tegutsed, ja pane nende eesmärkidega seotud tegevused oma kalendrisse kirja. Tegutsemisel hoidu ahvatlusest igapäevaste pisiasjadega neid sihipäraseid tegevusi kalendrist välja tõrjuda.

Olen praegu täpselt selles olukorras ja õnnetuseks on töörindel hetkel liiga palju asju pooleli – olen öelnud “jah” ühele liigsele asjale. Kuid välja seda ei suuda sorteerida, millisele täpselt. Ühtki asja ei taha pooleli jätta.

Mind hoiavad rakkes:

  1. Aruka ajajuhtimise koolitamine – see pakub mulle võimalust ennast teostada, aidata inimestel aega säästa ning annab ka elatist.
  2. Panen kokku kaht uut koolitust. Projektijuhtimise oma juba teen ning see on suurepärane. Vaja on vaid veel reklaamimaterjalid kokku panna ning seda sihipäraselt müüma asuda. Kui see lihvitud, siis tuleb veel üks ajajuhtimisega seotud koolitus, millest annan teada niipea, kui valmis. Aga võib vihjata, et esimesed kliendid sellele loodavale koolitusele on juba olemas ning sellest tuleb väga-väga hea ja praktiline õppepäev.
  3. Loome ühe hea sõbraga ühte start-up’i, millest tuleb väga vinge veebiteenus. Rohkem saate siis teada, kui meil suletud beeta üleval. Loodan, et mõne kuu pärast.
  4. Oma lõbuks töötan veebisaidiga, mille eesmärgiks on multiskleroosiga elavatele inimestele õpetada qigongi. Tahan selle kevade keskpaigaks käima saada.

Praegu olen lahendanud oma ajahalduse nii, et tekitasin nn ajasahtlid. Reedeti tegelen pool päeva qigongi projektiga ja teise poole start-upiga, neljapäeviti arendan uusi koolitusi ning teisipäeviti-kolmapäeviti koolitan. Esmaspäev läheb tavaliselt Vain & Partnerites nõupidamisteks (siin on minu jaoks probleem, sest suur osa nõupidamisajast ei ole eriti tõhus, aga vahel jälle väga vajalik – lahendusena hakkan ilmselt üha rohkem hoidma laual lahti läpparit ja tegelema samal ajal rutiinsete ülesannetega, kuigi multitaskimine pole suurem asi).

Mis veel olulisem: pean end varasemast enam distsiplineerima ning küsima iga asja puhul, kas selle tegevuse ettevõtmine on kooskõlas minu eesmärkidega. Kui ei, siis tuleb paraku ära öelda. Palun ärge pange seda mulle pahaks, loodan, et mõistate.

Ja vähemalt sama valus on öelda “ei” enda ja sõprade suurepärastele ideedele. Tuleb süda kõvaks teha ning lisada need nimekirja, mille päises ilutseb väljend “Tulevikus ühel ilusal päeval võib-olla”. Vastasel juhul ma ei saa keskenduda praegustele eesmärkidele.

Üks oluline märkus veel: eesmärkide nimel ma ei tegutse kitsarinnaliselt, vaid püüan abiks olla ka teistele neis asjades, mis aitavad mu eesmärkide täitumisele kaasa. Näiteks olen nõu ja jõuga abiks Peep Vainu järgmise väga hea enesearenduskoolituse “Saavutama õppimine” e-turundusel, sest mitmed sellel käinud tunnevad vajadust osaleda ka minu koolitusel. Pikemalt peatselt saabuvast “Saavutama õppimisest” juba esmaspäeval.

Vestle telefoniga seistes

/0 Comments/in ,

Paar vana hea nippi, mis tulevad appi siis, kui su tegevusi katkestab ootamatu telefonikõne:

  1. Räägi seistes, aga mitte ringi jalutades, istumisest rääkimata. Seismine on ebamugav ning tekitab soovi kiiremini telefonikõne lõpetada.
  2. Hoia pilgu all järgmine tegevus, mille kallale isukalt pärast telefonikõnet asuda.
  3. Ütle vestluse alguses, kui palju sul on aega vestluseks – pigem vähem kui rohkem, sest kui tegemist on vajaliku ja huvitava kõnega, saad vestlusaega alati pikendada.
  4. Kõigest hoolimata ole viisakas ja tähelepanelik vestluse teise osapoole vastu ning naerata (välja arvatud ei ütlemisel). Seda on teises telefoniliini otsas kuulda. Aga viisakus ja tähelepanelikkus ei välista konkreetsust 🙂
  5. Kõne ajal või pärast seda tee vajalikud märkmed, kui telefonikõnest tulenevad konkreetsed tegevused, millega pead toime tulema.

Väikeste sammudega edasi

/0 Comments/in , ,

Täna hommikul enne ujumist kaalule astudes tabas mind rõõmus üllatus: kaalun üle aastate veidi alla 75 kilo. Seega olen viimase nelja kuuga (vaata ka vaheraportit) kaotanud 5 kilo. Tulemused:

  • Aasta tagasi ostetud teksad lähevad jalga nööpi avamata. Lõdvalt.
  • Ujumispüksid on suured…
  • …nagu ka osa T-särke.

Kuu aega veel ja võin ilmselt süümepiinadeta kanda T-särki pükstes.

Kuidas selleni jõudsin? Peamiselt kolme asja reguleerides:

Toitumine:

  • Ma ei söö ennast üle. Kui kõht on täis, siis mõnu pärast juurde ei söö. Kui, siis haruharva.
  • Väldin õhtust söömist – kui võimalik, siis paar-kolm tundi enne uinumist ei söö üldse. Õhtueined on üldse muutunud väiksemaks ja kergemaks.
  • Eelistan endiselt veise-, lamba- ja linnuliha ning loomulikult kala. Siga söön nii harva kui võimalik, aga vahel siiski – ta ju maitseb mulle.
  • Õlut joon väga vähe, võib-olla paar pudelit kuus.
  • Üha vähem söön toidu kõrvale leiba ning üha enam väldin valkude ja süsivesikute koos söömist. Aga mõistlikkuse piires, reegliks pole seda endale teinud.

Liikumine:

  • 1-2 qi gongi trenni päevas ja nii 4-6 päeval nädalas.
  • Vähemalt kahel hommikul jooksen paar-kolm kilomeetrit. Või viskan maja eest lund. Ja naabritädi aia eest ka.
  • Vähemalt kahel hommikul käin ujumas ja saunas.

Ja kõige olulisem: mõtlemine. Elu on täpselt nii keeruline kui keeruliseks sa ta mõtled. Pole mõtet põdeda asjade pärast, mida hetkel ei saa paremuse poole liigutada. Kui juurde lisada korralik aja juhtimine, siis on võimalik distressi vähendada oluliselt.

Kõike seda suudad ka sina ise teha – mõtle välja tegevuskava ning vii seda ellu kasvõi natuke, aga iga päev ja kui võimalik, siis esimese asjana. Juba Konfutsius ütles, et tuhandekilomeetrine teekond algab esimesest sammust. Kui sa seda ei tee, siis puudub vähimgi lootus kohale jõuda. Kui astud esimese sammu, siis toob teekond mitmeid meeldivaid üllatusi ning sa jõuad ka kohale, kuigi sihtpunkt võib teekonna jooksul muutuda.

Ajajuhtimise kuldne reegel

/0 Comments/in , , ,

Mark Forster sõnastab imeilusasti asja, mida olen ammu kahtlustanud: sissetulev töö peab võrduma väljuva tööga. See on iga ajahaldussüsteemi eeltingimus – kui võtad endale arulagedalt palju kohustusi, ei päästa sind ükski ajajuhtimisguru. Mõtle selle peale, kui annad uusaastalubadusi, ning võta endale ainult neid kohustusi, millesse suudad panustada maksimaalselt. Mina otsustasin nii teha.

4 majandusblogi, mida jälgin

/0 Comments/in ,

Selleks, et nutikate majandus- ja äriarendusmõtetega kursis olla, jälgin vahetevahel

Nipp: post-it märkmepaber ja edasilükkamise vältimine

/2 Comments/in , , ,

Ühel mu koolitustest rääkis üks osaleja hea loo sellest, kuidas ta kasutab pabermärkmikku ja post-it-tüüpi märkmepabereid edasilükkamise vältimiseks:

Selle asemel, et sündmusi märkmikku kirjutada, kribib ta märkmed märkmelehtedele ning kleebib need on kalendermärkmikku. Kui vaja sündmust edasi tõsta kas plaanide muutumise või edasilükkamise tõttu, siis pole vaja ümber kirjutada, vaid lihtsalt kleebid märkmelehe uuele kuupäevale.

Ja nüüd nipp: kui märkmeleht enam ei kleepu märkmikusse, sest liim on ära kulunud, on sul kaks võimalust

  1. Otsustad, et sa ei tee märkmepaberile kirjutatud asja ja viskad paberi prügikorvi
  2. Teed selle asja kohe ära ega lükka seda enam edasi

Tee olulist asja kasvõi natuke, aga iga päev

/0 Comments/in , , ,

Lubasin kirjutada suurte projektide planeerimisest ja läbiviimisest markforsterlikul moel. Tasahilju harjutan selle asja kasutamist ning tuleb välja küll. Suurte projektidega toimetulek käib nii:

  1. Selgita välja, mis on Sinu kõige olulisem eesmärk ning sellega seotud tegevused.
  2. Planeeri projekt loomulikul moel – pane kirja kõik vajalikud tegevused nende loogilises järjekorras.
  3. Nüüd võta vastu otsus: tegeled selle eesmärgi täitmisega iga päev. Kasvõi natuke. Esimese asjana. Sel moel annad kontrolli reageerivalt mõtlemiselt (mida iseloomustavad hirm ja ahvatlus) üle ratsionaalsele ning vähendad oma hirmu ülesande suuruse ees. Kui Su eesmärgiks on näiteks lõpetada mingi kindel projekt, siis tegeled sellega iga päev kasvõi paar-kolm minutit, aga asjad siiski liiguvad edasi. Pealegi, kui juba suudad selle tähtsa asjaga tegelemisega alustada, siis tuleb tihti välja, et teed sellega tööd tunni-paar ilma, et ise märkakski 🙂

Forsteri süsteemi suurim puudujääk on kuupäevalise ajagraafiku puudumine. Kui vaja mingi asi kindlaks päevaks lõpetada, lepi endaga koosolekuid, mil pühendud ainult sellele tööle, millega tuleb ühele poole saada. Ning ära lase teistel end segada neil aegadel. Aga nagu Forsteri süsteemigi puhul, lepi need koosolekud sellesse aega, kui oled kõige produktiivsem.

Järgmine kord kirjutan sellest, kuidas mul õnnestus “Saavutama õppimisel” tehtud plaanid oma järgmise aasta kalendrisse kirjutada ning kuidas loodan nendest plaanidest kinni pidada.

Vainu "Saavutama õppimine" oli päris hea

/0 Comments/in , , , ,

Õppisin teisipäevast neljapäevani Peep Vainu seminaril “Saavutama õppimine“. Loomulikult olin alguses üsna skeptiline ja läksin rohkem uurima-õppima, kuidas Peep teeb suure saali koolitust, aga juhtus nii…

  • Peebu pealt õppisin tublisti esimesed poolteist tundi. Edasi oli mul juba enda mõtete ja probleemidega nii palju tegemist, et märkasin enda juures koolitaja professionaalset kretinismi haruharva. Järeldus: oli päris hea koolitus.
  • 1. päeva tulemus: testisin ära olulised eesmärgid järgmiseks aastaks ning nii mõnedki kirjutasin enda jaoks lahti. Oma kalendrisse kirjutan need sisse esmaspäeval. Kui tahad ka teada, kuidas kirjutada oma eesmärke kalendrisse, et neid suurema tõenäosusega ellu viia, tule Aruka ajajuhtimise koolitusele 🙂
  • 2. päeva tulemus: polnud nii särav kui esimese oma. Aga mõistsin, et pean siiski investeerimise selgeks õppima, et olla turgude tõusuks (mis kunagi tuleb kindlasti) valmis. Ning juba praegu hakkama senisest enam säästma. Samuti sain kirja olulise sammu, mida on vaja teha selleks, et mu ajajuhtimise koolitused oleksid senisest oluliselt paremad. Ja oma motivatsiooni kaardistamisel sain samuti targemaks. Ning oma järgmise aasta kalendri planeerimiseks sain suurepärase nipi juurde, millest kirjutan kindlasti lähiajal siin blogis.
  • 3. päeva tulemus: polnud väliselt nii särav kui teise oma. Sisemine sära oli võimas, sest sain enda jaoks kinnituse – mu järgmise aasta eesmärgid on teostatavad ning nuputasin ka välja, kuidas ja millal neid saavutan. Ja oma lähisuhted sain ka üle vaadatud ning juba lapin neid kohti, kust need ähvardavad logisema hakata.

Kuigi seminar vahel jäi minu jaoks veidi aeglaseks ning mõni asi mulle ei meeldinud (“edumantrate” kooris kordamine ja võitluskunsti elementidega aeroobika tränamuusika saatel 2. päeva hommikul, ülejäänud virgutusvõimlemine oli ok), olen väga rahul, et osalesin. Miks?

  • Panin järgmise aasta realistlikud plaanid paika, mis veel kuu eest olid püüdmatus kauguses
  • Usun endasse rohkem kui enne
  • Oskan end ja oma tegemisi paremini analüüsida.

Kui tahad sama saavutada, siis osale märtsis toimuval “Saavutama õppimise” koolitusel. Ma soovitaksin seda ka siis, kui ei töötaks Vain & Partnerites – see koolitus väärib Sinu osalemist nagu ka Sina tõenäoliselt seda koolitust.

PS: eelmisel korral lubasin kirjutada suurte projektide planeerimisest markfosterlikul moel – teen sedagi järgmises postituses. See lihtsalt sobib järgmise aasta uuendet planeerimismõtete postitusega nii hästi kokku 🙂

Kohe, täna ja homme

/0 Comments/in , , ,

Mark Forsteri raamatus “Do It Tomorrow” on üks hea nipp veel.

Forster soovitab jagada kõik tegevused kolme kategooriasse: kohe, täna ja homme.

  • Kohe tee ära ainult need asjad, mida tuleb tõepoolest viivitamatult teha, muidu muutub olukord märkimisväärselt halvemaks. Neid asju on väga vähe – näiteks juhtub Su lapsega midagi, mis nõuab Sinu viivitamatut sekkumist (pead ta traumapunkti viima vms). Selliseid asju on õnneks me päevades väga vähe.
  • Täna tee ära need asjad, mis on vaja kindlasti päeva lõpuks valmis saada. Märgi need tänase päeva tegevusnimestikku teiste tänaseks kavandatud ülesannete alla. Aga enne seda küsi alati – kas seda asja võiks sama hästi teha ka homme? Kui jah, siis maandub ta homses tegevusnimestikus.
  • Homme tegemiseks mõeldud tööde nimekiri ongi see koht, kuhu maandub suurem osa meie tegemistest. Täna saabunud e-kirjadele vastamine? Kui teed seda homme ühekorraga, jõuad kiiremini. Ülemus tahab teisipäevaks aruannet? Homme teeme. Ajaleht soovib neljapäevaks artiklit. Homme kirjutame.
    Selline homme-põhine mõtlemine pole muidugi täiesti vahemerelik manana-printsiip. Me ei lükka asju lihtsalt suvaliselt edasi, vaid teeme need ka ära sel päeval, mille tegevusnimestikku need kirjutasime.

Loomulikult sõltub inimese tööst, kui palju asju ta peab kohe või täna korda ajama, selmet neid järgmisesse päeva lükata. Kui möödunud päevist eeskuju võtta, siis on üsna lihtne ennustada, kui palju saame endale üldse tööd ette võtta.

Kogu see asi toimib ainult ühel eeltingimusel: nn sisenev töö ei tohi olla suurem nn väljuvast tööst, st ära võta endale rohkem asju ette kui teha jõuad. Aga see kehtib kõigi ajahaldussüsteemide puhul.

Sellised kohe-täna-homme liigitusel põhinevad suletud tegevusnimestikud toimivad tavalistest avatud tegevusnimestikest märksa paremini, sest tööd ei kuhju – päeva tegemised on sul pidevalt silme ees ning nimekiri pikeneb haruharva.

Forsteri süsteemil on ka suur miinus: ta ei suuda piisavalt selgitada, kuidas planeerida pikaajalisemaid projekte ning kuidas hoida end tegevusi homseks lükates homme saabuvast ülekoormusest. Võib-olla oleks abi sellest, kui paneks iga tegevuse taha kirja oodatava ajakulu ning hoolitsed selle eest, et homsesse ei planeeri rohkem kui 3-6 tunni jagu tegevusi (sõltub katkestuste arvust sinu päevas). Juhul, kui homne on täis, hakkad täitma ülehomset päeva. Ning kui oled juba kolm päeva ette täitnud, siis on siililegi selge, et lubad rohkem teha kui tegelikult jõuad.

Suurte projektide planeerimisest markforsterlikul moel kirjutan järgmisel korral – tal on paar päris head mõtet ses asjas.