Hommikune sauna- või jooksuülevaatus
Teadvustasin täna hommikul taas sauna- või jooksuülevaatuse võlu: ühel hommikul käin ujumas ja saunas ning teisel hommikul jällegi jooksmas ja metsa all qigongi harjutamas. Peale parema tervise pakuvad need hommikused harjutused veel üht olulist asja – selgust saabuvas päevas.
Sageli mõtlen hommikusörki tehes või saunas higistades läbi, milliste oluliste asjadega pean täna toime tulema. Ei, see pole pingeline mõttetöö, vaid selline rahulik mõtiskelu – lasen korra oma väljakutsed ja probleemid endast läbi ning vaatlen neid. Vaatluse käigus kerkivad pinnale kõige olulisemad, millega tuleb eelkõige tegeleda. Need 4-5 asja jätan meelde ning kui lülitan mobiili taas sisse, panen endale kirja.
Seejärel enne, kui asun uusi e-kirju ja säutse lugema, teen ära nimekirjast esimese asja (kui see võtab kauem, siis alustan ja teen seda kasvõi natuke). Sel moel saan iga päev vähemalt ühe olulise asja tehtud.
Proovi seda meetodit: võta igal hommikul rahulik 5-10 minutit, et veidi rahulikult mõelda, mida eesolev päev Sulle pakub ja Sinult ootab. Pane need paar asja kirja, vähemalt alusta esimesega ja alles seejärel lase maailmal oma päeva sisse sõita. Proovi seda paar-kolm päeva ja siis vaata tagasi, kas sellest oli kasu ning kas jõudsid rohkem tähelepanu pöörata olulistele asjadele.
Sellised uitmõtted lisaks eilsele postitusele ja selle kommentaaridele.
Jooksmisest. Kasutan jookse-mõtle “trikki” hoopis keskpäeva paiku. Olen üritanud töötada nii, et hommikupoole teen ära rohkem erinevaid tegevusi nõudvad asjad – e-mailid, kõned, lühemad kirjatükid, firmaga asjaajamised jne. Siis võtan ette pikemat keskendumist nõudva asja – peatükk raamatusse, coachingu pakkumus vms ja… lähen jooksma.
Segajate puudumine, kindel rütm ja keskendumine teevad oma töö ja peatüki struktuur kuni detailideni võtab peas kuju. Ja mingi dilemma, probleemi lahendamine jooksuga on superhea meetod, vähemasti minu puhul. Kui rääkida “selge pildi” saamisest, siis minu jaoks tähendab see enamikel juhtudel jooksma minekut 🙂
Nõustun täiesti Raimoga. See toimib ka minu peal väga hästi. Kitsaskoht on vaid veel see, kuidas need kõik jooksu ajal tekkinud “head” mõtted struktuurselt talletada. Pesemast tulles on põhiideed meeles, aga tihtilugu jääb painama, et mingi hea nüanss oli seal veel, mis hetkel ei meenu. Sellegipoolest saavad nii mõnedki mõtlemist nõudvad teemad läbi mõeldud.
MIngi lihtne usb'ga ühendatav diktofon oleks abiks. Just selline hästi väike ja lihtne et ei sega jooksmist.
Ma ise kasutan Tauri Tallermaa õpetatud teekonnameetodit, mille puhul on mul loodud mõtteline teekond oma kodukontori laua juurest Kivimäelt Viru keskusesse ning sellel kümneid kontrollpunkte. Iga kontrollpunktiga loon seose.
Nt 1. asi jääb mu tooli jalgade alla, kui selle lükkan tagasi laua tagant tõusmiseks, 2. asi saab pihta tooliga, kui lükkan selle laua alla tagasi, 3. jääb läppari kaane vahele, 4. kõrvetab end pannil pliidil, 5. saab kaela külma vett kraanikausist, 6. kuivab nõudepesurestil, 7. tuleb vannitoast jne.
Vägivaldsed ja jaburad mõttepildid, aga aitavad asju meeles hoida.
Ja niipea kui jõuan arvuti taha või telefoni ligi, panen need asjad kirja.
Jooksmisest. Kasutan jookse-mõtle “trikki” hoopis keskpäeva paiku. Olen üritanud töötada nii, et hommikupoole teen ära rohkem erinevaid tegevusi nõudvad asjad – e-mailid, kõned, lühemad kirjatükid, firmaga asjaajamised jne. Siis võtan ette pikemat keskendumist nõudva asja – peatükk raamatusse, coachingu pakkumus vms ja… lähen jooksma.
Segajate puudumine, kindel rütm ja keskendumine teevad oma töö ja peatüki struktuur kuni detailideni võtab peas kuju. Ja mingi dilemma, probleemi lahendamine jooksuga on superhea meetod, vähemasti minu puhul. Kui rääkida “selge pildi” saamisest, siis minu jaoks tähendab see enamikel juhtudel jooksma minekut 🙂
Nõustun täiesti Raimoga. See toimib ka minu peal väga hästi. Kitsaskoht on vaid veel see, kuidas need kõik jooksu ajal tekkinud “head” mõtted struktuurselt talletada. Pesemast tulles on põhiideed meeles, aga tihtilugu jääb painama, et mingi hea nüanss oli seal veel, mis hetkel ei meenu. Sellegipoolest saavad nii mõnedki mõtlemist nõudvad teemad läbi mõeldud.
MIngi lihtne usb'ga ühendatav diktofon oleks abiks. Just selline hästi väike ja lihtne et ei sega jooksmist.
Ma ise kasutan Tauri Tallermaa õpetatud teekonnameetodit, mille puhul on mul loodud mõtteline teekond oma kodukontori laua juurest Kivimäelt Viru keskusesse ning sellel kümneid kontrollpunkte. Iga kontrollpunktiga loon seose.
Nt 1. asi jääb mu tooli jalgade alla, kui selle lükkan tagasi laua tagant tõusmiseks, 2. asi saab pihta tooliga, kui lükkan selle laua alla tagasi, 3. jääb läppari kaane vahele, 4. kõrvetab end pannil pliidil, 5. saab kaela külma vett kraanikausist, 6. kuivab nõudepesurestil, 7. tuleb vannitoast jne.
Vägivaldsed ja jaburad mõttepildid, aga aitavad asju meeles hoida.
Ja niipea kui jõuan arvuti taha või telefoni ligi, panen need asjad kirja.