4 võtet välismaal suheldes raha säästmiseks

/0 Comments/in , , ,

Puhkuste aeg on käes ning nii mitmedki meist võtavad ette reisi piiri taha. Näitan mõnda töövahendit, millega saad nädala või kauem välismaal olles hoida kokku nii mõnegi euro.

Tasuta WiFi
Leia Internetis suhtlemiseks kohalik avalik WiFi-ala. Näiteks mitmetes linnades Vahemere ääres ja mujalgi on linna keskväljakul tasuta linna-WiFi. Internetti pääsed ka mitmetes kohvikutes, kui ostad tassi kohvi või muu joogi – seega uuri alati, kas kohvikul on Interneti leviala ning kas saad selle kasutamiseks salasõna.

Skype
Skype on välismaalt asja ajades pea asendamatu. Eesti mobiilidele saad Skype’iga helistada 2-4 korda odavamalt kui mobiiliga. Kui oled veidigi kauem välismaal ning tead, kus pääsed tasuta Internetti, osta Skype’i mobiilikõnede pakett. 60minutiline kuuajaline pakett maksab 9,99 eurot ning 120minutiline pakett 18,99 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestada tuleb sellega, et kui oled oma 60 minutit ära rääkinud, siis sama paketti käesolevaks kuuks enam osta ei saa. Ja ära unusta naastes paketti tühistamast.

Kohalik kõnekaart
Kui oled paar nädalat või kauem välismaal, osta kohaliku mobiilioperaatori kõnekaart. Kõnekaartidega saate omavahel odavamalt helistada ning ka Eestisse helistamine on oluliselt odavam kui Eesti mobiilioperaatori SIM-kaardiga.

Variante on kaks: kas võtad kaasa sahtlinurgast mõne vana telefoni, millesse paned välismaa SIM-kaardi (ja käid ringi, kaks telefoni taskus – üks Eesti kõnedele vastamiseks ja teine välja helistamiseks ning kohalikele kõnedele vastamiseks) või palud mõnel sihtkohariigis elaval tuttaval SIM-kaart ära osta ning ise veel Eestis olles suunad kõned sellele kaardile. Kui suunad kõned välismaa SIM-kaardile ise välismaal olles, maksad kõnede eest ca 4 korda rohkem.

Kuuajalisel viibimisel võib end ära tasuda kohaliku operaatoriga lepingu sõlmimine. Näiteks Vodafone pakub mitmel pool võimalust kasutada ühe euro eest päevas piiramatult mobiilset internetti.

Internetikõned
EMTl on olemas Internetikõnede teenus, mille puhul saad WiFi-alades helistada telefonis või arvutis oleva VoIP-telefoni programmiga tavatelefonidele ja mobiilidele Eesti-siseste hindadega.
Ära sellele teenusele liiga palju looda: kuuajalise Kreekas töötamise jooksul ei õnnestunud mul leida tasuta leviala, mille internetikõned oleksid lubatud. Seega minu jaoks oli tegemist mahavisatud rahaga. Aga Internetikõnede eurone liitumistasu ja kolmeeurone kuutasu pole nüüd nii suur raha, mille kaotamist oluliselt kahetseda.

5 pööripäeva tegevust

/0 Comments/in , , , , ,

Pool aastat on seljataga ning see annab põhjust põgusa vahekokkuvõtte tegemiseks ja teise poolaasta lihtsaks planeerimiseks.

 

1. Millised olid sinu edusammud?

Võta kümmekond minutit ja mõtle tagasi aasta esimesele poolele. Millised olid sinu suurimad saavutused? Millega oled rahul? Mille eest väärid kiitust? Pane saavutused kirja ning premeeri ennast ja oma lähedasi, kes aitasid sul neid asju ära teha.

 

2. Milline on järgmise 6 kuu olulisim tegevus?

Tee väike paus ja mõtiskle eesootava poolaasta peale. Kirjuta paberile või arvutisse teineteise alla olulised asjad, mida võiksid järelejäänud aastaga ära teha.

Kui saad need kirja, siis vali neist kõige olulisem välja. Kui üht sihti on keeruline valida, siis vali välja kolm: üks eraeluline, üks enda arendamise siht ning üks töine eesmärk. Kirjuta need eraldi välja, iga siht eraldi lehele.

 

3. Milline on sinu järgmine tegevus?

Mõtle iga sihi puhul läbi, milline on sinu järgmine tegevus, et eesmärgini jõuda. Kirjuta see tegevus sihi alla. Kui pliiats jookseb paberil või näpud klaviatuuril nobedalt, siis visanda ka järgmised tegevused, mida on vaja teha eesmärgini jõudmiseks.

 

4. Otsusta aeg

Otsusta iga sihi puhul, millal sellega tegeled. Uuringud näitavad, et tegutseme kõige tõhusamalt siis, kui suudame endale luua nö positiivse rutiini. Otsusta, millal igal nädalal (ükskõik, kas korra või mitu korda nädalas) tegeled kõige olulisema eraelulise, enda arendamise ja töise sihi suunas liikumisega. Kirjuta need ajad kalendrisse.

 

5. Hakka pihta

Kohe kui saabub esimene sihipärase tegutsemise aeg, loo segamatuks toimetamiseks eeldused ning asu usinalt ja lustiga esimese väikese sammu kallale, mis viib sind sihile lähemale. Kui see samm tehtud, tõmba korra hinge ning seejärel võta ette järgmine samm.

Sellisel moel avastad peagi, et asjad liiguvad edasi uue ja värskema hooga.

 

Mida me ikkagi öelda tahtsime?

/2 Comments/in ,

Eesti keeles on hulk väljendeid, mida kasutame vähimalgi määral neile mõtlemata. Nende seast leiame kolm head soovi: “Tervist!”, “Head aega!” ja “Hüvasti!”

Plartsatame neid välja nagu tühiseid sõnakõlkse, kuid tegelikult on nende taga sügavam sisu, mis võiks väljendada meie siirast soovi.

Kreeklastel on tavaks soovida kohtumisel peale ilusa päeva esmaspäeviti ilusat nädalat, kuu esimesel päeval ilusat eesootavat kuud või 1. juunil ilusat suve. Või tervitamisel öelda “Tervist sulle!” Ja lahkumisel soovide sama või hoopis mõnusat pärastlõunat või kena õhtut. Tavaliselt pole need lihtsalt kulunud väljendid, vaid siirad soovid.

Mida meie mõtleme, kui ütleme kellelegi “Tervist!” või lihtsalt “Tere!”? Ega vist suurt midagi. Aga kui oleme mõttega selle soovi juures, siis soovime ju inimesele rohkelt tervist, et tal oleks hea elada ning ta suudaks endast anda inimkonnale parima, mis tal on.

Või mida mõtleme soovides “head aega”? Sageli mitte midagi, kuigi see väljend väärib mõtestamist, sest soovime sellega ju kõike head – seda, et inimest ootaks ees hea ja muredest prii aeg.

Või väljend “hüvasti”, millele kipub manu tulema kergelt letaalne varjund. Rääkimata Jumalaga jätmisest, mis näib viitavat sellele, et ega me seda inimest enam näe. Kuid ka nende puhul loodame, et inimesel läheb kõik hästi, kõik sujub hüvasti, et Jumal on temaga ja aitab teda.

Seega järgmine kord, kui soovid kellelegi head aega või ütled “hüvasti”, siis mõtle, mida sa tegelikult soovid. Need väljendid on nagu väikesed heateod, mis annavad teisele inimesele hüva soovi teele kaasa.

Head aega. Hüvasti.

PS. Vaata ka seda, mida Elina Kivinukk rääkis TEDxil tere-ütlemise heast kombest.

Lihtsad ja keerulised abivahendid

/3 Comments/in , , , , , , , ,

Oma aja korraldamisel võib leida sadu erinevaid abivahendeid – mõned neist on lihtsad, teised äärmiselt keerulised. Hea on kasutada lihtsaid, sest see annab tohutu ajasäästu.

Keerulised abivahendid köidavad oma kasutusvõimaluste rohkusega. Milline ahvatlus kirjeldada kogu elu ainsas süsteemis, millest hiljem võib ainsa näpuliigutusega kõigi projektide hetkeseisu välja võluda! Siin peitub paar varjukülge: tegevuste esialgne kirjeldamine võtab terve igaviku, tarkvara õppimine teise igaviku ning süsteemi korrashoidmine kolmanda.

Samas on olemas lihtsad abivahendid, mille kasutuselevõtt vältab hetke ning mida sageli saab intuitiivselt, õppimata kasutada. Loomulikult, need on primitiivsed ega ole pooltki nii võimsad kui keerulised, kuid asja ajavad ära.

Näitan, millised on erinevad levinuimad töövahendid, mida kummagi koolkonna pooldajad kasutavad.

Keerulised tööriistad

Keeruliste töövahendite armaadat juhib Outlook. Microsofti tarkvara paistab silma selle poolest, et üldjuhul neis ei kehti Pareto printsiip, mille kohaselt 20 protsendi võimaluste kasutamine annab 80 protsenti kasust – pigem kasutab suurem osa neid 95:5 printsiibi kohaselt: 95 protsenti inimesi kasutab 5 protsenti tarkvara võimalustest ja tuleb sellega igati toime.

Outlook on suurepärane oma asjade korraldamise tarkvara eeldusel, et vaevud selle peensustesse tungima ning kõik oma tegevused selles kirjeldama. Paraku kulub selleks vähemalt nädal või paar. Kui siia lisada veel süsteemi korrashoiuks kuluv aeg, siis efektiivsest töövahendist on kaheldav kõnelda. Sama kehtib LotusNotesi kohta.

Aga pole midagi parata – need meie seast, kes töötavad korporatiivse ikke all, peavad sageli töökohustuste tõttu Outlooki või Notesi kasutama. Sel juhul on arukas panna Outlook või Notes võimalikult hästi tööle ning kasutada seda nii ühiste kui ka isiklike ülesannete kirjeldamiseks.

Lihtsust ja meeldivat disaini armastavas Apple’i arvutite ehk maakeeli ubinapuutrite maailmas leiab keeruliste lahenduste armastaja samuti oma lemmiku OmniFocusenäol. OmniFocus ei jää keerulisuse poolest Outlookile suurt millegi poolest alla.

Maci jaoks on olemas samuti Outlook, mis eelmises versioonis kandis Entourage’i nime, kuid kui vähegi võimalik, siis seda toodet soovitan vältida. Selles puudub suur osa PC Outlooki ahvatlevaid automatiseerimisvõimalusi ning kasutajaliides on kõike muud kui intuitiivne.

Sellesse klassi kuulub ka erinev produktiivsustarkvara, mille eredaimaks näiteks onMy Life Organized. Tarkvara loojate eesmärk on olnud üllas: aidata inimesel tegutseda lähtuvalt oma elu olulisimatest sihtidest ja rollidest, kuid tulemuseks on harukordselt keeruline tarkvara, milles oma elu kirjeldamine võtab paar-kolm nädalat.

Selliseid lahendusi leiab ka omal ajal peamiselt lihtsaid ja toimivaid lahendusi lubanud veebivara seast. Parim näide on ilmselt Toodledo, mille saladuste omandamiseks kulub kaugeltki enam aega kui kirjeldatavate tegevuste päriselus ära tegemiseks.

Kuldne kesktee

Hulk lahendusi püüab leida tasakaalu terviklikkuse ja intuitiivse kasutamise vahel.

Parim kasutatavast platvormist mittesõltuv näide on mõttekaartide kasutamine oma asjade ohjamisel. Vaba tarkvara FreeMind toimib nii Windowsi, Mac OSi kui ka Linuxiga arvutites ning tean mitut inimest, kes korraldavad oma asju mõttekaardi abil. Kirjeldad oma rollid ja eesmärgid ühes mõttekaardis ning seostad need igapäevategevustega. Soovi korral või kasutada ka mitut mõttekaarti, mille saad omavahel linkida.

Keerulisemate tasuliste mõttekaardivarade abil saab lisada sündmusi kalendrisse ning seada meeldetuletusi, mõne puhul isegi projektijuhtimisest tuttavat GANTTi kaarti joonistada.

Maci-maailmas pakub parimat mugavuse ja lihtsuse suhet tarkvara nimega Things. Selleski kirjeldad soovi korral oma rollid ning paned kirja nendega seotud projektid ja tegevused. Thingsil on suur pluss: ta võimaldab planeerida kõik oma tegevused, aga fookuses hoida ainult lähiajal olulisemaid. Tulevikutegevused saad paari nupuvajutusega peita eraldi kausta, kust need ilmuvad täpselt õigel ajal igapäevasesse tööülesannete loetelusse. Thingsi suure miinusena toimib see ainult õunatoodete, st Apple’i arvuti, iPadi või iPhone’iga.

Mu lemmikute hulka kuulub ka austraallaste loodud Thinking Rock, mis toimib nii Macis, Windowsi või Linuxiga kui ka Androidi ja iPhone’i telefonides. Thinking Rocki liides on intuitiivne ning see võimaldab suhteliselt lihtsalt kavandada oma tegevusi ning neid tõhusalt ära teha.

Kuldse kesktee alla kuuluvad ka mitmed märkmetarkvarad, milles tegevusnimestikke mõnus pidada. Keerulisematest võib esile tuua Evernote’i, millel olemas igale platvormile kliendid (Androidi oma tasuta kasutamiseks peab olema netiühendus olemas, netiühenduseta märkmete sirvimiseks tuleb aastatasu maksta) või tasuta SpringPad, aga viimasel puudub jälle arvutiga offline’is töötamist võimaldav klientprogramm.

Lihtsad lahendused

Mu sümpaatia kuulub kõige lihtsamatele lahendustele, mille kasutama õppimine võtab mõne hetke ning mille abil pole võimalik luua kosmiliselt keerulisi süsteeme.

Kalendri poolelt on kõige paindlikum ja laiemalt kasutatav Google Calendar, mis suudab suhelda enamiku telefoni- ja arvutikalendritega ja võimaldab samas leppida kohtumisi kokku ka teiste Google Calendari kasutajatega.

Tegevusnimestike ja märkmete poolelt meeldib mulle üle kõige Catch.com just oma lihtsuse tõttu. Catchi sisestad märkme ning soovi korral tähistad selle ühe või mitme sildi ehk tag’iga. Soovi korral võid lisada märkmele meeldetuletuse. Pealekauba saab Androidi telefoni või iPadiga sirvida märkmeid ka siis, kui netiühendust pole käepärast.

Ja lihtsate vahendite poolelt veel üks: vana hea märkmik või paberileht. Toimivad endiselt suurepäraselt, neid on lihtne kaasa võtta. Ainus paha lugu on see, et märkmele on keeruline lisada digidokumenti või seda kellegagi interneti kaudu jagada.

Millised on sinu lemmikvahendid ning miks neid eelistad? Palun anna kommentaarides nõu ja jaga oma kogemusi

 

Nädala juhtlause

/1 Comment/in

“Enne kui hakkad järgmine kord telekat vaatama, netis sihitult surfama või arvutiga mängima, küsi endalt, kas oled nõus järgmised x tundi oma elust ja mälestustest kustutama.” -Kristjan Otsmann (ajendiks Stefan Kleini raamatust “Aeg” loetu)

3 võtet tegemata asjade stressi vähendamiseks

/0 Comments/in , , , , ,

Kui sageli kannatad nn pika nimekirja stressi all? Tead küll, selline olukord, kus tegemata asjade nimekirjale ei näi lõppu tulevat ning see kasvab oluliselt kiiremini kui jõuad sellest asju ära teha. Või oled kadumas hoopis erinevate nimekirjade rägastikku? Või katsetad just praegu neljakümne kuuendat vidinat, mille abil oma elu lõpuks korda saada?

Olen teinud kõiki neid asju ning kulutanud selleks tunde. Suure osa ilma asjata, kuid see lõputu katsetamine ja nimekirjadega mässamine on mul aidanud luua endale ideaalse süsteemi, mis aitab keskenduda ning samas vältida tegemata asjade painet.

Näitan mõnda võtet, mis aitab kiiresti asjadega järje peale saada.

1. Lõpeta ideaalse töövahendi otsing

Ideaalne töövahend puudub. Karm, aga tõsi. Kasuta harjumuspärast vahendit – märkmikku, Outlooki, Google’it, Toodledo’d, Remember The Milki, tavalist tekstifaili, telefoni, mõttekaarti – just seda, mis sulle käepärane. Oluline on see, et tegevused poleks mööda ilma laiali. Hoia neid ühes kohas, mida mugav kasutada.

2. Analüüsi tegevuse mõju

Enne kui hakkad rabelema, mõtle selle peale, kas seda asja üldse on vaja teha ning mis juhtuks, kui jätaksid selle tegemata. Oluline on keskenduda sellele viiendikule tegevustest, mis annab neli viiendikku rahulolust ja tulemustest.

Kui pead siiski tegutsema, küsi endalt, kas saad seda tegevust delegeerida. Kui saad, siis delegeeri. Oleme kõik ainulaadsed ning peaksime keskenduma ainult neile tegevustele, mida vaid meie saame teha ja ei keegi teine.

3. Sea sisse nii vähe nimekirju kui võimalik

Osale inimestest meeldib kui asjad on ühes nimekirjas, mõnele see, et nimekirju on mitu. Ma ise kasutan mitut nimekirja, sest see aitab mul paremini orienteeruda tegevustes.

Nimekirjade üliküllus on suurimaid probleeme, mis kimbutab David Alleni ajajuhtimissüsteemi Getting Things Done kasutajaid. Just see on põhjus, miks irvhambad kutsuvad Alleni süsteemi nimega Getting Things to Be Written Down and Done Nothing (Paneme Asjad Kirja Ega Tee Midagi). Kui avastad, et kulutad suurema osa ajast nimekirjade haldamisele, siis on midagi väga valesti.

Minu nimekirjad:

· Ideed – niipea kui idee tuleb või keegi soovib, et midagi teeksin (ja tegemist pole olulise pisiasjaga, mille teen ära kohe), lisan selle ideede nimekirja. Kord päevas vaatan ideede nimekirja läbi ning otsustan iga asjaga, mida sellega teen või ei tee. Suurema osa viskan minema või tõstan “Tulevikus võib-olla ühel ilusal päeval” tegevuste nimekirja.

· Projektid – üks nimekiri töiste ja teine koduste hetkel pooleli projektide tarvis. Need on asjad, millega praegu tegelen. Neis nimekirjades on paar-kolm suuremat tööd. Uue suurema töö lisan sellesse nimekirja siis, kui eelmised valmis või ma ei saa praegu ühegi suurema tööga edasi liikuda. Tähelepanu: kui mõne asjaga sa hetkel ei tegele, siis ära seda pane sellesse nimekirja, sest muidu ajab see pildi segaseks.

· Tegevused – iga projekti tegevused eraldi nimekirjas. Erandiks on delegeeritud, koosolekutel arutatavad ning ringiliikumist (näiteks kesklinna minekut eeldavad) tegevused, mis on eraldi nimekirjades – nende, üldiste nimekirjade puhul kirjutan vahel selguse huvides projekti tähise tegevuse ette.

· Eesootavad projektid – projektid, mis pole praegu veel alanud, kuid tean, et lähikuudel kavatsen neid alustada. Seni on need lihtsalt eraldi nimekirjas. Planeerin need mõni päev enne projekti algust, pannes tegevused täpsemalt kirja. Planeerimise käigus kirjutan suurema töö ümber ka projektide nimekirja ja tõmban selle eesootavate projektide nimekirjast maha.

· Tulevikus võib-olla ühel ilusal päeval – asjad, mida võib-olla kunagi teen, aga võib-olla ka mitte. Seda nimekirja puhastan iga paari-nädala tagant ja viskan sellest välja asjad, mida tegelikult pole vaja teha.

Sellise süsteemi abil keskendun ühele projektile korraga ning selles ühele tegevusele. Kuupäevalised tegevused toon sellesse nimekirja mõni päev enne tähtaega.

Kui hoian oma tähelepanu ühel poolelioleval projektil ning ülejäänud on usaldusväärselt ja lihtsalt kirjas, siis tõstan sellega oluliselt oma efektiivsust ning naudin rahu ja segamatu tegutsemise rõõmu.

Selline enda juhtimise süsteem ei tähenda impulsiivsest tegutsemisest loobumist – teen endiselt sageli asju, milleks mul on hetkel tuju. Pigem loon selliselt end ohjates aega hetke ajel tegutsemiseks, pere ja hobidega aja veetmiseks või lihtsalt molutamiseks kartmata, et mõni asi jääb tegemata või töised tegemised hakkaksid kuklas trummeldades jõudehetki häirima.

 

Nädala juhtlause

/0 Comments/in

“Pidev pingutamine – mitte tugevus ega intelligentsus – on meie võimaluste avamise võti.” -Winston Churchill.

7 sammu puhkuseni

/2 Comments/in , , , ,

Suvine ilm toob puhkuse meelde. Kuidas küll jõuda kõik vajalikud asjad enne seda tehtud, et saaks tööle mõtlemata end rahulikult laadida?

Näitan mõnda sammu, mida ise kasutan umbes kuu enne puhkust.

1. Korralda asendamine

Kes ja kuidas täidab su ülesandeid puhkuse ajal? Vii oma asendajad aegsasti enne puhkust asjadega kurssi ning valmista vajadusel ette juhendid. Lepi asendajatega kokku ka nende vastutuse ja otsustuspädevuse piirid. Kui head juhtnöörid olemas, puudub asendajatel vajadus sind puhkuse ajal segada.

2. Pane tegemist vajavad asjad kirja

Koosta nimekiri kõigist tegevustest, mis tuleb enne puhkust ära teha. Hea on nimekiri esimese soojaga paberile visata ning seda hiljem, päeva-paari jooksul veel täiendada, sest tavaliselt kõik olulised asjad ei meenu kohe.

Pärast seda, kui peast oled saanud tegevused paberile, heida pilk oma kalendrisse ja tavapärasele tegevusnimestikule ning täienda vajadusel nimekirja. Meie meel suudab suurepäraselt tegevusi prioritiseerida – kui visandad tegevused peast, siis tõenäoliselt paned kirja olulisemaid asju.

3. Määra prioriteedid

Võta nimekiri ette ja otsusta, mis peab saama enne puhkust kindlasti tehtud ning mis võib jääda ka tegemata. Võimalusel ja vajadusel delegeeri nii palju kui saab.

Nummerda tegevused vastavalt prioriteetidele. Kui tegevusi on üle kümne, siis keskendu 5-10 kõige olulisemale – kui nendega on asjad ühel poolel, võta järgmised tegevused ette.

4. Planeeri aeg

Vajadusel lisa tegevustele kuupäevad ja otsusta, kui kaugel mingi päeva õhtuks oled. Ära planeeri üle poole oma päevadest, sest ülejäänud elu ei jää seisma ning uusi asju tuleb jätkuvalt peale. Iga uue tegevuse puhul küsi endalt, kuidas see protsess jätkub sinu puhkuse ajal.

5. Tegutse

Iga päev nii pea kui võimalik keskendu puhkuseks valmistumise nimekirja tegevustele. Kui vähegi võimalik, lõika neid praeguseid töösabasid enne teisi ülesandeid. Oluline on püsida oma ajagraafikus või olla plaanist ees. Vastasel juhul võtab puhkusele töö kaasa.

6. Valmistu tööelust irdumiseks

Viimasel päeval enne puhkust seadista Out-of-office’i teade. Pane sellesse kirja, millal naased puhkuselt ning kes sind mingil puhul asendab. Vajadusel ja kokkuleppel suuna oma kirjad Outlooki või muu meilitarkvara reegleid kasutades asendajale edasi.

Vajadusel suuna oma mobiil asendajale või assistendile ning võta kasutusele kõnekaart või mõni teine number, mida teavad ainult lähedased inimesed. Kui ikka väga-väga vaja, et oleksid puhkuse ajal kättesaadav, teata see number ühele oma kõige lähemale kaastöötajale, aga palu tal seda võimalusel mitte levitada.

7. Arvesta puhkusepohmelliga

Arvesta sellega, et puhkuselt naastes kehtib reegel: iga äraoldud päev võtab umbes tunni nö järgitõmbamist. Kui puhkad kaks nädalat, kulub puhkuse ajal toimunud sündmustega kurssi viimiseks umbes kaks tööpäeva. Seega: ära planeeri puhkusejärgsetesse päevadesse tavatöid, sest muidu järgneb paratamatu puhkusepohmell.

Üks nipp aitab veel puhkusepohmelli vähendada: viimase asjana enne puhkust koosta nimekiri töödest-tegemistest, mille võtad pärast puhkust ette. See aitab puhkuse ajal hoida töömõtted eemal ning pärast puhkust kiiremini järje peale saada.

Millised on sinu parimad võtted puhkuseks valmistumisel? Palun jaga oma nippe kommentaarides.

 

Julgustav õppefilm kaugtööst ja nutikast töökorraldusest

/0 Comments/in

MTÜ Terve Maa ja Kaugtöö Ühing said valmis kobeda õppefilmi “Kaugtöö ja tark töökorraldus”, milles arutlevad neil teemadel teiste seas Kaugtöö Ühingu projektijuht Kadri Seeder, IT visionäär Linnar Viik, karjäärinõustaja Tiina Saar ja Garage48 juht Ragnar Sass. Tasub vaatamist küll, et pärast seda veidi mõelda, mida ja kuidas saaksid ise ära teha, et paindlikuma tööajaga saadud töised askeldused tehtud ning tegutseda edaspidi nutikamalt.

 

Kaugtöö ja tark töökorraldus. Õppefilm Eesti näitel. from MTÜ Terve Maa on Vimeo.

 

Nädala juhtlause

/0 Comments/in

“Unts kulda ei suuda üles kaaluda minutit aega.” -Hiina vanasõna