Me kõik saame elada lihtsamalt ja väiksema stressiga, kui võtame veidi vabamalt ning vastutame eelkõige enda, mitte teiste elu-olu eest. Selle muudab keeruliseks üks asi – meis napib usaldust enda ja teiste vastu.

Olin mitu aastat kontrollifriik, võib-olla isegi suure osa oma elust. Mikrodirektori elu pole meelakkumine: pidevalt tuleb uurida, kuidas kellelgi läheb, kas inimesed ikka peavad lubadusi, kas kõik ikka saab õigel ajal korda.

Viimase aasta jooksul olen end muutnud. Lihtsalt ei jaksa ega taha enam kogu maailma eest vastutada. Ega ole vajagi. Näitan kolme kõige olulisemat õppetundi, mille olen saanud.

1. Ela ise ja lase teistel elada

Kaheksa aasta eest avastasin enda jaoks ajajuhtimissüsteemi Getting Things Done. Mulle kui kontrollifriigile avaldas tõsiselt muljet delegeeritud tegevuste nimekiri: „Vau, äge, ma ei pea enam kunagi muretsema delegeeritud tegevuste pärast, sest kõik on kirjas!“

Anna ahvile haamer, lõhub maja ära. Delegeeritud tegevuste eraldi nimekirjas loetlemine on tõesti hea ja rahustav töövõte, kuid selle liiga sage kasutamine hävitab kogu mõju. Lõpuks kulub suur osa päevast inimestele nende unustatud tegevuste meenutamiseks ning tuju on täiesti nullis.

Mõne kuu eest otsustasin, et kui ma tajun maailma just nii adekvaatselt (või ebaadekvaatselt), kui mulle meeldib, siis teistel on samuti see õigus. Pean endiselt delegeeritud tegevuste nimekirja, kuid teistele tuletan nende lubadusi meelde ainult neil haruharvadel juhtudel, kui teisiti tõesti ei saa. Maailm muutus hetkega oluliselt rahulikumaks ja ilusamaks kohaks.

2. Ole hetkes

Iseenesest mõista on mul sõnastatud siht, mille poole liigun – see on küll varasemast hägusem, kuid siiski kindel. Tean, mille poole püüdlen ning kuidas tegelikult tahaksin elada (kui sina enda oma veel ei tea, siis joonista pilt sellest, kuidas elad paari-kolme aasta pärast, ning riputa see kuskile, kus saad seda iga päev vaadata).

Kuid piirepurustava tormamise eesmärkide suunas lõpetasin mõne aja eest, sest leidsin, et eesmärk ei pühenda abinõud. Kui elame hetkes, keskendume käsilolevale tegevusele ning enam-vähem teame, mida teeme järgmisena, on kõik väga hästi. Oluline on valida tegevusi, mis viivad meid edasi valitud suunas, mitte sellest eemale. Sel moel saame vajadusel kiiresti suunda korrigeerida ning sujuvamalt liikuda edasi koos välismaailmaga. Nutikas inimene kasutab teda ümbritsevaid voogusid mõnusamaks edasiliikumiseks, mitte ei võitle nendega viimse hetkeni.

3. Usalda maailma

Suurim takistus loomuliku toimimise teel on usalduse puudumine – meis napib usaldust ligimeste, maailma ja enese vastu. Kui ületad selle puude, avardub maailm tohutult ning varasemast enam asju muutub äkki võimalikuks.

Usaldust tehislikult, välise sunni mõju pole võimalik kasvatada. Usaldus tekib ise, peamiselt kogemusest. Kogemus tuleb proovimisest. Tee väike katse: järgmise tunni-paari jooksul usalda oma intuitsiooni ja mõtlemist nagu ka teiste oma ning sedagi, et maailm suudab toimida ilma sinu sekkumiseta. Kibe tõde: universum on toiminud miljardeid aastaid ilma, et oleksid püüdnud seda juhtida. Proovi veidi aega lihtsalt olla ja keskenduda pooleliolevale tegevusele. Kui hinge poeb ärevus, et kas keegi teine midagi teeb, mida lubas, siis usu kas või mõnikümmend minutit: küll ta teeb, sest ta on samasugune vastutustundlik inimene nagu sina ise.

Kui katse tuleb välja, siis proovi uuesti veidi pikema ajavahemikuga. Kui nurjub, siis proovi lühema ajavahemikuga mõne aja pärast uuesti. Ühel hetkel selgub, et kui loovutad veidi kontrolli, toimib maailm palju sujuvamalt ning kiiremini, ning sa ise pühenduda palju olulisematele tegevustele kui teiste maniakaalne kontrollimine ja kupjana tagantutsitamine. Lihtsalt proovi korra.