Nädala tsitaat
“Neil, kes annavad end tänasele, puuduvad raisatud eilsed päevad.” -Brendan Francis
“Neil, kes annavad end tänasele, puuduvad raisatud eilsed päevad.” -Brendan Francis
Viimase paari nädala jooksul on hakanud inimesed seoses mu ajajuhtimise raamatuga „Hetk“ üha enam mult pärima – mis on aeg? Jõudsin alloleva paari mõtteni ja ootan tagasisidet ka sinult selle kohta, kuidas tajud ja mõistad sina aega.
Füüsikast teame, et kiirus on teepikkuse ja aja suhe. Sellest tulenevalt on aeg teepikkuse ja kiiruse suhe. Sellest kaks järeldust.
Esimene: tee pikkusega kasvab ajakulu. Teisisõnu: mida suurema ettevõtmisega tegeleme, seda kauem see võtab. Mida kaugemal on tähtaeg, seda rohkem on meil aega venitamiseks.
Ja teine: mida aeglasemalt liigume, seda rohkem on meil aega, ja vastupidi – kiirustamisega väheneb saadavaloleva aja hulk. Kui võtad aja maha (isegi see väljend annab edasi, millega täpselt tegemist) ning aeglustad oma elutempot, siis märkad, et aega on tulnud oluliselt juurde. Kui rabeled ning rapsid täie jõuga, pole ühel hetkel aega enam ei enda, lähedaste ega hobide jaoks.
Seega oleks nutikas elada võimalikult tervislikult, et teekonda pikendada, ning tempo rahulikumaks võtta, et meil oleks aega rohkem.
***
Aeg võib täiesti vabalt olla ka illusioon, meelepete. Ja võib olla ka päriselt olemas. Täpselt me seda ei tea.
Kui jagaksime efektiivsed inimesed aja kasutamise poolest kaheks, siis ühed püüavad olla võimalikult efektiivsed selleks, et jõuda üha enam tehtud, ning teised selleks, et hankida nii palju aega kui saab rahulikult kulgemiseks. Esimesed ütlevad, et inimesi tunned jälje suurusest, mille ta maailma jätab. Teised rõhutavad taoistliku toimimata toimimise vajalikkust – kui kulgeme rahulikult, täiendame maailma parimal võimalikul moel.
Siin peitub küsimus: kummal on siis õigus? Esimesed kardavad seisma jääda, sest ehk juhtub sel juhul, et nad raiskavad elu lihtsalt ära. Teised pelgavad tormata täpselt samal põhjusel.
Järele jäävad inimesed, kes ei viitsi, taga või ei julge selle üle isegi mõelda. Aga vahet pole: nendega on sama lugu.
Seda, kumb variant on õigem, saame teada siis, kui meie elu selles ilmas on otsas. Kui siiski.
***
Mis on aeg sinu jaoks? Kuidas mõistad aega? Palun kirjuta kommentaaridesse. Sisukate kommenteerijate vahel läheb järgmisel kolmapäeval loosi kaks raamatut „Hetk. 12 sammu parema elu poole“ – üks siin kommenteerijatele ja teine Facebookis kommenteerijate vahel.
“Andestamine tähendab vangi vabastamist ja mõistmist, et see vang olid sina ise.” -Lewis B. Smedes
Panime käima mu ajajuhtimise raamatu “Hetk” tellimise: kui tellid selle ExpressPosti vahendusel, toob postiljon Sulle raamatu koju või tööle kätte 179 krooni eest. Poes hakkab raamat maksma 199 krooni.
Kui tahad raamatut sirvida enne ostu, siis heida pilk raamatu kampaanialehele – seal saad osa raamatust tasuta lugeda ning selle soovi korral kohe tellida. Seal näed ka raamatu sisukorda, mis annab teose sisust täpsemalt aimu.
Meisterdasime raamatule ka Facebooki lehe aadressil hetk.eu. Lähipäevil loon sinna veidi täiendavat infot: viiteid ajajuhtimisega seotud blogidele, raamatutele ja tarkvarale.
Kui tellid raamatu enne 20. novembrit, osaled 2×2 pileti loosimises Portugali fadostaari Cristina Branco kontserdile, mis toimub Tallinnas 10. detsembril.
Oled oodatud raamatu esitlustele, mis toimuvad Tallinnas 18. novembril kell 18 Viru Keskuse Rahva raamatus ja Tartus 25. novembril kell 18 Tasku Rahva raamatus. Olen Sulle tänulik kui teatad oma osalemisest Facebooki vahendusel.
Esitlustel saad osa võtta 18minutilisest ajajuhtimise ekspresskoolitusest, osta raamatu ja võtta mu sellesse mu autogrammi ning tutvuda mitme huvitava, põneva ja aruka inimesega.
Mida aeg edasi, seda rohkem hakkab mulle meeldima Kanada eneseabiguru Robin Sharma „Juht ilma ametinimetuseta“ mõtteviis. Viimaseil nädalail olen leidnud palju abi tema kolmest oma aja parema juhtimise nipist.
1. Sea viis eesmärki igaks päevaks.
Mõtle eelmisel õhtul või sama päeva hommikul läbi viis väikest eesmärki, mille saavutad päeva jooksul. Need ei ole mitte midagi hiiglaslikku – pigem tavalised väikesed asjad. Esmaspäeval võtsin aega lapsega mängimiseks, käisime sõpradel külas, osalesin märtsis toimuva meeskondadega oluliste asjade ära tegemise koolituse „Uus kurss“ ajurünnakul, tegin käesoleva ja järgmise nädala plaani ning ajasin korda eelmise nädala jooksul paar ripakile jäänud tegevust. Eile käisin trennis, andsin endast parima ühe konflikti lahendamiseks, kirjutasin selle artikli, valmistasin ette ühe koolituse ning läksin üle Microsoft Office 2010le. Täna valmistun järgmisel nädalal toimuvaks avalikuks projektijuhtimise koolituseks, viin läbi ühe rühmacoachingu, intervjueerin kahe lähinädalail toimuva sisekoolitusel osalejaid, et need võimalikult hästi ette valmistada ning kohtun ühe järgmise aastakümnendi koolitusstaariga, kes praegu käib veel ülikoolis.
Kui sel moel teed iga päev ära viis kõige olulisemat väikest eesmärki, jõuad igal kuul 150 eesmärgini ning aastas teed teoks 1825 eesmärki. See juba on midagi!
Loomulikult hoolitsen selle eest, et need pisikesed eesmärgid kajastaksid mu väärtuseid ja tõekspidamisi ning oleksid kooskõlas mu aastaste eesmärkidega.
2. Tee iga päev trenni
Võta iga päev kasvõi paarkümmend minutit, et teha trenni: mine jooksma, võimle, tee aeroobikat, tantsi, mängi palli, tee mõnuga füüsilist tööd. Füüsiline koormus vallandab endorfiinide voo ning aitab meil märksa mõnusamalt end tunda, parandab tervist ja annab energiat, et olulisi asju ära teha.
3. Võta molutamiseks aega
Fred Jüssi kirjutab oma raamatus „Minu Fred“, et vajame aega molutamiseks. Sharma küll seda, eesti keelele ainuomast sõna ei kasuta, kuid edastab sama sõnumi: võta aeg-ajalt üks töine päev vabaks, et olla iseendaga. Mine muuseumisse, vaata kunstinäitust, kuula väärt kontserti või naudi väärt filmi või head teatrietendust. Lõunata koos mõne sõbraga, keda ammu pole näinud või tutvu võhivõõraste inimestega. Mõtle rahulikult oma mõtteid ja kogu ideid.
Sellised molutamispäevad aitavad meil oma asju läbi mõelda ning edaspidi efektiivsemalt tegutseda. Kauba peale saad hulga häid mõtteid ja ideid, et tulevikus veelgi paremini end teostada.
Harjuta neid kolme võtet järgmise kolme kuu jooksul, et võtaksid need omaks. Nüüd kohe võta hetk ja otsusta ära kolm asja: millised on sinu homsed viis väikest eesmärki, milleni jõuad, millal ja millist trenni homme veidi teed ning millal pead oma järgmise molutamispäeva (märgi see päev oma kalendrisse ning ära loobu sellest).
Hiina kultuuri mitmeis valdkondades – nende seas ka terviseteaduses ja võitluskunstis – leiame viiel elemendil põhinevaid vorme. Sageli on nendeks elu jälgimisest pärit kasvamine ja kahanemine, paisumine ja kokkutõmbumine ning vaikelu. Meie aja korraldamisel võiksime samuti lähtuda neist viiest nähtusest.
Kui me ei leia aega ülespoole sirgumiseks ning uutele, veel avastamata aladele ulatumiseks, jääme kängu. Kui võtame iga päev aega, et sirutada end uutesse kõrgustesse, siis meie meel avardub. Pealegi on veidi kõrgemalt hea heita pilk oma igapäevasele sagimisele – kõrgemalt näeb nii mõndagi asja üldisemas plaanis selgemalt, kasvõi seda, kuhu oled parasjagu teel ning millises suunas edasi liikuda.
Kui me ei leia aega kahanemiseks, muutume suureliseks ja meie kokkupuude reaalsusega kaob. Pealegi ei suuda ükski elusolend kogu aja kasvada – kasv vaheldub ikka kahanemisega. Kahanemise käigus uurime, mida oleme teinud, ning valmistume puhkuseks, millele järgneb uus kasvuaeg.
Kui me ei leia aega enda ja oma maailma avardamiseks, ei suuda me pakkuda inimkonnale suurt midagi. Vahel on aeg haarata endale üha uusi tegevusi, huvisid ja kohustusi, laiendada sõprade ja ärikaaslaste ringi, hankida uusi teadmisi, kogeda üha uut ning astuda julgelt oma mugavustsoonist välja, lastes elul särada kõigis selle vikerkaarevärvides.
Kui me ei leia aega enda ja oma maailma kokku tõmbamiseks, lõhkeb see varem või hiljem. Nii nagu on aeg laienemiseks, on ka aeg tarbetutest, kasututest ja igavatest tegevustest ning end ammendanud huvidest ja kohustustest loobumiseks, mõne inimesega suhtlemise vähendamiseks või lõpetamiseks ning õpitu unustamiseks, et teha järgmise avardumise ajajärguks ruumi taas uutele asjadele.
Kui me ei leia aega olla vahel tegevusetult ning elada vaikelu, rahulikult molutada, siis tegutseme valel ajal. Selleks, et elada normaalsete inimestena, vajame vahel aja maha võtmist, et lihtsalt olla või rahulikult oodata õiget hetke. Vanad kreeklased kasutasid kairose mõistet tähistamaks ülimalt õiget hetke, mil mingi asi toimub. Taolased tavatsesid öelda, et jõud ei loe, kaalukus ei loe, isegi õiglus ei loe; ainsana loeb õige ajastus. Kui me ei suuda valida õiget ajastust oma tegevustele, puuduvad neil tulemused.
Kui saabub õige hetk, võta kümmekond minutit ja mõtle selle üle, kuidas saaksid oma elu juhtimisel teadlikumalt kasutada kasvamist ja kahanemist, paisumist ja kokkutõmbumist ning vaikelu.
“Meie tähelepanu on hinnalisim kink, mida saame kellelegi pakkuda.” – Thich Nhat Hanh
Järgmisel nädalal, 11.-12. novembril viin Tammsaare Koolituskeskuses läbi Lihtsama projektijuhtimise koolituse. Iga osaleja võtab koolitusele kaasa ühe oma äsja alanud või peatselt algava projekti ning teeb sellega koolitusel tööd – me ei mängi läbi mitte “mänguprojekte”, vaid arutame päriselust pärit tegemisi.
Koolitusel:
Koolituse soodushind kiiretele registreerujatele, kes panevad nime kirja enne reedet, on 3990 kr + km (tavahind 4990 kr + km). Hind sisaldab kahepäevast koolitust, koolitusmaterjale, lõunasööke ja kohvipause. Registreeru koolitusele või kirjuta kristjan-at-selgepilt.ee või helista 502 9037 lisainfo saamiseks.
Kiirusta registreerumisega, sest koolitusele on veel ainult 6 vaba kohta ja järgmise avaliku projektijuhtimise koolituse korraldan ilmselt alles järgmisel sügisel.
“Loodus ei kiirusta, siiski on kõik täiuslik.” -Lao Tzi
Olen viimase aasta jooksul hakanud enda juhtimisel üha enam kasutama kunstlikult loodud piiranguid, mis aitavad mul aega varasemast oluliselt paremini kasutada ning pöörata enam tähelepanu tegevustele ja suhetele, mis on eluliselt olulised.
Leo Babauta soovitab just sellist lähenemist oma suurepärases raamatus „Power of Less“. Kui kehtestad ise endale piirangud, siis kõrvaldad sellega vähem olulised tegevused, sest aeg on ju piiratud ning vähem tähtsate asjadega pole sel juhul aega tegeleda. Kui sulle on ette antud kindel aeg, siis iseenesest valid välja ainult need tegevused, mis on hädavajalikud.
Veebitarkvara loov ettevõte 37signals kirjutas mõne aasta eest suurepärase projektijuhtimise õpiku „Getting Real“, milles nad kirjeldavad, kuidas valmib tarkvara. Pea legendaarse projektijuhtimistarkvara Basecamp.com autoritel on kolm lihtsat projekti lõppu määratlevat reeglit: projekt lõpeb juhul, kui tulemus on saavutatud, eelarve on täis saanud või projekti lõpptähtaeg on kätte jõudnud. Seda hoolimata saavutatud tulemusest. Tänu sellele pole neil mitte ühtki täiesti valmis toodet, kuid kõik olulised toimingud töötavad neis. Neli viiendikku 37signalsi klientidest armastavad neid siiralt ning ülejäänud viiendik vihkab neid sama kirglikult. Vastasel juhul oleks neil ilmselt pool klientuuri, kes oleksid pigem rahul, ja teine pool, kes pigem ei ole rahul.
Toon näited mõnest piirangust, mida ise kasutan, et saaksid nende põhjal proovida ka ise endale mõne kehtestada.
1. Loe e-kirju kord päevas
Minu töö lubab mul kirju lugeda ja neile vastata kord päevas. Kui kord päevas keskendud meilidele vastamisele, siis kulutad selleks märksa vähem aega. Pealekauba olen seadnud endale ajalise piirangu: pean päevase meiliportsuga toime tulema 45 minutiga – seepärast vastan kõige olulisemad kirjad esimesena ning vähem olulised jäävad vastuseta.
2. Lõpeta tööpäev kell viis
Juba teist nädalat annan endast kõik, et lõpetada tööpäev kell viis ning naasta siis pere juurde. Vastasel juhul kipub töö muutuma pereelust tähtsamaks, kuid tegelikult pole see ju õige. Selleks, et elada võimalikult täiuslikult, peaks valitsema meie töö, pereelu ja isikliku arengu vahel harmoonia ja tasakaal. Robin Sharma soovitas kunagi endalt küsida: keda soovid näha oma viimasel elupäeval oma surivoodi ümber, kas kolleege või oma peret ja sõpru?
Kui soovid keskenduda perele ja sõpradele, siis võta nende jaoks aega, sest muidu kipub töö haarama ebaproportsionaalselt suure osa sinu elust.
3. Võta tööks või koosolekuks täpselt 45 minutit
Miks planeeritakse koosolekuteks tund? Või olulisteks töödeks? Tegelikult oleks vaja ju kahe koosoleku või ülesande vahel ka puhata.
Palju arukam oleks võtta neiks 45 minutit ning ülejäänud 15 minutit vahepeal puhata, et jõudsamalt edasi liikuda. Mõned mu kliendid on läinud üle 45minutilistele nõupidamistele ning tulemused on suurepärased: nad suudavad kolmveerand tunniga arutada teemasid sama põhjalikult ja tulemuslikult kui tunniga – lihtsalt tühja-tähjale kulutavad nad vähem aega.
4. Tee vähemalt üks oluline tegevus päevas
Olen sõlminud endaga kokkuleppe, et iga päev teen ära vähemalt ühe olulise asja, mille lõpetamise üle mul on õhtul hea meel. Siis saan õhtul päevale tänulikult tagasi vaadata ning mõelda, milline on homne kõige olulisem tegevus, mille viin kindlasti enne teisi asju ellu.
Kui mu siht on kindel ja peas valitseb selgus, mida homme kindlasti ära teen, on mul lihtsam püsida valitud rajal.
5. Üks eesmärk 26 asemel
Tean paari ettevõtet, mille töötajatel on üle 20 eesmärgi. Pole üllatus, et nad ei suuda ühtki täita.
Tean mõnda ettevõtet, mille töötajad pühenduvad ühele eesmärgile korraga. Kui üks eesmärk on saavutatud, liiguvad nad sihikindlalt järgmise poole. Pole ime, et need ettevõtted on märksa edukamad kui need, kellel kümneid eesmärke.
Fookus on oluline: kui fookus on paigast ära, tuleb pilt udune.
Olen avastanud, et ajalised piirangud sobivad isegi loominguliseks tegevuseks, sest mõtted koguvad end tasapisi ning loomingule „võetud“ tund kulub peamiselt ideede vormistamisele. Pärast seda jääb hinge väike okas kriipima, mis ärgitab üha uusi ideid. Need pakitsevad seni, kuni päästan nad järgmise sessiooni ajal valla. Tulemus on oluliselt parem kui lõpmatuseni täiusliku tulemuse kallal nokitsedes.
Piirangute seadmine on võimas, kuid esimese hooga ei pruugi mäng välja tulla. Vali endale homseks üks piirang ning kasuta seda paari-kolme nädala jooksul. Pärast seda prooviaega saad valida, kas piirangut lõdvendada või tõmmata veel koomale. Olen tänulik kui jagad kommentaarides oma ideid ja kogemusi, kuidas sul enda piiramisega läheb.
Piirangud on võimsad – selle kolumni kirjutamiseks võtsin 20 minutit ning 19 minutiga oli tekst valmis.