Uurisin just oma ajaveebis selgepilt.ee, millest inimesed tahaksid lugeda. Hetke kõige popimad soovid käisid motivatsiooni leidmise kohta – käes on puhkuste lõpp ja tööhooaja algus. Nii nad küsivadki: mida teha siis, kui tunned, et lihtsalt ei jaksa enam tegutseda? Kuidas leida see salapärane hoob, mis paneks meid uuesti käima ning laseks meil lustiga edasi liikuda?

Uurisin ennast ja teisi ning leidsin kümme enamlevinud motivatsiooni leidmise võtet.

1. Küsi endalt, mis muutub maailmas paremaks

Millised on su tegevuse või tegutsemata jätmise tulemused ja tagajärjed? Millise muutuse maailmas – kasvõi sinu väikeses maailmas – toob tegutsemine kaasa?

Need on küsimused, mida enda käest pärin järelejätmatult päevast päeva. Just selline pärimine aitab selgeks teha, mis on oluline ja mis mitte. Koolitan ja coach’in inimesi, sest tahan, et võimalikult paljud neist suudaksid end paremini teostada. Seda muidugi eeldusel, et neil on head kavatsused. Mida rohkem inimesi viib oma unistusi ellu, seda mõnusam on neil endil ja neid ümbritsevatel inimestel elada, meie ühisest kasust rääkimata.

Tahte taga teha oma tööd hästi peitub lõpuni aus olles ka kübeke mugavust, hea elu ihalust ja egoismigi. Mida paremini tunnevad end inimesed meie ühiskonnas, seda mugavam ja mõnusam on minu elu.

Pealegi mu töö elatab mind ja osaliselt ka mu peret – teen meeldivat tööd, mida oskan iga päevaga üha enam, ning teenin sellega mõistlikul määral raha, et toime tulla. Loomulikult hoidume arulagedast kulutamisest – ega seda saakski lubada –, aga sissetulekute vähenemisel tuleks loobuda nii mõnestki tervisele kasulikust hüvest alates toorroosuhkru tarbimisest lõpetades oma tulevase keskkonnasõbraliku kodu loomisega keset loodust.

Mis juhtub sinu töö tulemusena? Loetle kolm põhjust, miks on su tegevus tähtis. Milline on su järgmine tegevus, et see oluline muudatus ellu viia?

2. Ole juht ilma ametinimetuseta

Olen just lõpetamas Robin Sharma uusima raamatu „The Leader Who Had No Title“ lugemist. Hoolimata sellest, et kohati lääge- või naiivsevõitu raamat on suunatud Ühendriikide lugejale, soovitan seda lugeda, sest Sharma sõnum on edasiviiv: sõltumata sellest, millist tööd teed, ole juht ilma ametinimetuseta, ole tõeline liider.

Me ei vaja juhtimiseks tiitlit. Ainsana loeb meie endi suhtumine, mille aluseks on tahe olla tõeline juht, kes näitab teistele oma eluviisi ja käitumisega teed.

Mõtle hetk sellele, millise juhi käe all sa tahaksid töötada ja millise inimesega kõige rohkem koos elada. Pane kirja sellise inimese viis väärtust. Nüüd hakka ise selliseks, võttes kasutusele ühe tõelise juhi omaduse korraga. Kui üheks neist omadustest on näiteks positiivsus, siis järgmiste nädalate jooksul väldi negatiivsust nii teistele räägitavas jutus kui ka enda sisekõnes. Kui selleks on julgus teha uusi asju, siis vali välja esimene uus asi ning asu seda ellu viima. Kui teiste tunnustamine, siis tunnusta end ümbritsevaid inimesi. Kui ränu, siis täna teisi.

3. Mida sa tegelikult tahad?

Vana hea reegel ütleb, et tõeline põhjus peitub kuni seitsme miks-küsimuse taga. Kui tahad midagi, siis päri endalt, miks sa seda tegelikult tahad. Ja kui oled leidnud selle põhjuse, uuri, miks omakorda seda tahad. Selle tulemusena võib juhtuda ,et mõistad, mida tegelikult soovid, ning suudad leida parima tee selleni, elimineerides ebavajaliku. Võid ka avastada, et ihaldatud asja või eesootavaid tegevusi polegi tegelikult vaja.

Kui tundub, et sa ei tahagi mitte midagi ja mitte millelgi pole mõtet, siis palu endale keegi appi sulle sinu tegemistega seonduvaid küsimusi esitama või lihtsalt kuulama, mida tahad oma elust rääkida. Samuti keskendu sellisel juhul tegevustele, mida suudad endiselt nautida, millega sulle meeldib aega veeta. Miks teed just neid asju? Millist kasu sellest saad? Mida tahaksid tegelikult teha?

Igaühel meist on mõni asi rohkem ja mõni vähem olulisem. Tunnen inimest, kelle jaoks on raha teenimine tõeline kirg – see kujutab endast nende jaoks kõikehaaravat mängu. Teise jaoks on oluline anda kõik pere heaks. Kolmas tegutseb ennast unustavalt oma ande teostamise nimel. Neljas ihkab rahulikku elu, mis võimaldaks lihtsalt hetkes olla. Igaühel meist on oma siht, millel liigume mõnuga. Milline neist on sinu oma ja miks oled selle tee valinud?

4. Kuidas saad muuta tegevuse huvitavamaks?

Me ei pea tegelikult tegema mitte midagi, kuid vahel on meil arukas teha igavaid asju, sest nende tegematajätmine tooks kaasa liiga suure kahju.

Mõtle selliste tegevuste puhul, mida saad teha igava tegevuse huvitavamaks muutmiseks. Lapsed suudavad leida peaaegu igalt poolt mängu – võiksime ju püüda neile selle poolest sarnaneda.

Võta hetk ja nuputa, mil viisil saad oma kõige tüütuma tegevuse muuta mänguliseks või õpetavaks.

5. Mida võidad igal juhul?

Selle küsimuse õppisin koolitaja Peep Vainult. Vaatle oma tegevust ning pane kirja, kuidas võidad sellest igal juhul, isegi ebaõnnestumise korral.

Rääkisin hiljuti inimesega, kes kirjutab õpikut. Tema jaoks oli keeruline leida selleks motivatsiooni, sest pole kindel, kas õpik üldse ilmub. Kui uurisin, mida ta igal juhul võidab, vastas ta, et on juba võitnud: ta on õpiku kirjutamise käigus mõnest asjast paremini aru saanud, õpiku kirjutamine võimaldab tal endal paremini õpetada ning pealegi talle meeldib kirjutamine kui protsess – see on lihtsalt mõnus. Seega pane kirja, kuidas ja mida võidad tegevusest igal juhul.

6. Üks asi korraga

Uusaastalubadused nurjuvad mitmel põhjusel: püüame sõdida mitmel rindel, pealegi seame lati ületamatusse kõrgusse. Raamatu „The Power of Less“ autor Leo Babauta soovitab viia ellu üks muudatus korraga, et saaksid sellele keskenduda. Avardame oma mugavustsooni järk-järgult. Kui katsetame seda plahvatusega kahekordistada, siis sellele järgneb tagasilöök.

Kui otsustad näiteks hommikuti jooksmas käia, siis ära võta endale ühtegi teist uut harjumust. Homme hommikul tõuse veerand tundi varem ja jookse paarsada meetrit. Kui oled seda teinud, on põhjust end õlale patsutada ja rahul olla. Kui paarisaja meetri jooks tuleb hästi välja, tõuse veel mõni minut varem ja jookse pool kilomeetrit.

Tegutse tasapisi ning sa jõuad märksa kaugemale. Paha lugu on selles, et säärane keskendumine nõuab kannatust, aga meie ihkame kiireid tulemusi. Paraku puudub nende saamiseks võimalus: olümpiavõitja teeb suursaavutuse nimel aastaid töid, superstaar on harjutanud tuhandeid tunde ning geniaalne ärimees vastu näppe saanud kümneid kordi. Meil on valida kahe variandi vahel: kas sihikindlalt tasapisi edasi liikuda või tormata ja siblida ühe koha peal. Teisel juhul jääb endale liikumise illusioon, kuid laiemalt võttes ei muutu midagi peale energia raiskamise.

7. Muuda rutiini

Kui mingist asjast on kõrini, siis uuri, mida saad muuta. Tee väike proov: pane käed rinnale risti ja seejärel rista käed teist pidi – nii, et teine käsi on peal. On ju ebamugav tunne? Harjumuse muutmine on alati ebamugav, kuid loob hädavajalikku vaheldust. Kui treenime ainult üht kätt või jalga, siis teine jääb nõrgaks ning meie tegutsemisvõime väheneb.

Kui muudad mõnda harjumuspärast tegevust, oled sunnitud asju taas avastama ja uuesti õppima ning see aitab vahel leida uut hingamist. Proovi teha vahel mõnda asja nii nagu tegutseksid esimest korda, vaadates seda uustulnuka silme läbi. Selle tulemusena võid avastada mõne viisi või tunde, mis aitab edaspidi olla efektiivsem ja nautida tegevust rohkem.

8. Puhka aktiivselt ja tee sporti

Kui liigud piisavalt ja vahel võtad mõnikümmend minutit, et panna pulss kiiremini lööma ja veidi higistada, siis jõuad märksa rohkem. Mida paremas vormis on meie füüsis, seda virgem on vaim. Kui sa praegu ei tegele spordiga ega liigu piisavalt, siis võta täna õhtul või homme hommikul veerand tundi, et hoogsalt käia, veidi sörkida, metsas või pargis jalutada või minna lihtsalt trenni. Esimesi tulemusi näed juba nädala-paari pärast ning nende hulgast leiad kindlasti paranenud enesetunde ja suurenenud töövõime.

Oluline on ka see, kuidas sisustad vaba aega. Kui palju energiat annab sulle teleri ees vedelemine või sihitu netis surfamine? Mida võiksid teha nende tegevuste asemel, mis sulle tegelikult mitte midagi kasulikku ei paku? Kellega võiksid suhelda, mida teha, millist raamatut lugeda?

9. Maga

Täiskasvanu organism vajab 7-8 tundi und ööpäevas. Kui pead varem ärkama, mine ka varem magama. Unepuudus annab tunda paari ööga ja nn järgi- või ettemagamisest pole suurt kasu. Säti oma tegemised nii, et vajalik arv unetunde saab täis.

Kui uneaega jääb väheks, siis uuri, kas sul on võimalik teha kuskil rahulikus kohas väike lõunauinak. Hoolitse selle eest, et pikutada oleks mugav, peale võiks võtta kerge teki ning vajadusel panna pähe silmaklapid. Äratuskell pane helisema 30-45 minuti pärast, et vältida sügava une faasi sisenemist, sest muidu oled pärast veel tund-paar uimane.

10. Ela vahelduvas rütmis

Ükski loom ei jookse kogu aeg kõigest jõust, inimene ka mitte. Loodusel on oma rütm: öö vaheldub päevaga, valgus pimedusega, kasv kahanemisega. Nii võiksime ka meie vahelduva rütmi eest hoolitseda. Kui puhkus vaheldub tööga, lähedased töökaaslastega, töömõtted eraelulistega, pingelised ajad rahulikumatega, siis toimime paremini. Harjuta seda: võta ette homne päevakava ja planeeri see nii, et selles oleks kindel rütm, mis aitaks sul panustada võimalikult palju ning samas mõnusalt puhata.

Kuidas sa leiad jõudu, et edasi minna? Palun kirjuta sellest artikli kommentaarides.

Üks asi veel: olen sulle väga tänulik, kui  kirjutad paremasse veergu, millest soovid edaspidi lugeda. Kui annad teada, siis saan kirjutada sellest, mis tegelikult ka huvi pakub ning sel juhul saad mu kirjatükkidest rohkem kasu.

Meil on oma lastelt õppida kaugeltki rohkem kui oskaksime oodata. Olen oma kahekuuselt pojalt õppinud nelja asja, mis aitab mul end ajas paremini juhtida.

1. Keskendumine

Imik on keskendumise maailmameister. Kui ta magab, siis ta magab täiega ja miski ei sega tema und. Kui ta sööb, siis ta keskendub söömisele. Kui mängib, siis mängule. Kui punnitab, siis punnitamisele. Ja kui karjub, siis karjumisele.

Kas olete kunagi näinud multitask’ivat imikut? Mina siiani pole ja kahtlustan, et ei näe ka tulevikus. Kuna titt pühendub käsilolevale tegevusele täielikult, jõuab ta tulemuseni kiiremini.

Üks asi on alles arenemisjärgus: laps ei saa aru sellest, kui ta väsib, ning märkab väsimust siis, kui see on ületanud igasugused piirid. Ja siis ta on väsinud täiega, sest ta pühendub ju tegevustele. Täiskasvanutena saame õppida ka sellest – ka täie tähelepanuga tegutsemisel on mõistlik end jälgida, et osata õigel ajal hoog maha võtta ja puhata.

2. Edasilükkamise puudumine

Kas olete kunagi märganud, et äsjasündinu lükkab mõnda tegevust edasi? „Hakkaks õige kakama, ah? Äh, ei viitsi, hiljem kunagi kakan…“ Unustage ära, sellist asja pole olemas. Kui piss tuleb, siis see tuleb kohe, mitte kunagi hiljem. Ja kui kõht on tühi, siis tuleb kohe süüa, muidu tuleb üks suur jama.

Mida aeg edasi, seda rohkem õpib me poeg tegevusi edasi lükkama. „Jääks õige magama… Ei, praegu ei viitsi, parem möllan veel veidi!“ Selle tulemuseks on üleväsimus ning hiljem on uinumine märksa raskem.

Meiega on sama lugu. Mida rohkem lükkad tegevust edasi, seda enam muutub see ebameeldivaks ja seda keerulisem on sellega alustada. Kui teed asja kohe teoks, muutub elu palju lihtsamaks.

3. Prioriteedid paigas

Imiku prioriteedid on paigas ning kõige tähtsamaid tegevusi on igas hetkes ainult üks – muidu ta ei saaks ju keskenduda. Ma ei ole märganud, et ta kunagi kõhkleks, mida teha järgmisena: kas süüa, magada või karjuda. „Oot, magaks õige veidi… Ei-ei, tahan hoopis süüa… Mkmm, tahan hoopis mängida!“ Ei mingit kõhklemist.

Sama selge arusaam on tal tema enda rollist ja tähtsusest. On täiesti iseenesest mõistetav, et kui laps vajab äiutamist, siis jätad kõik teised tegevused kõrvale ning kussutad ta magama. Laps on ju kodustest toimetustest olulisem, tööst rääkimata.

Kui suudad oma tegude ja elu mõtte teostamisega muuta end kaasinimeste jaoks sama asendamatuks kui pisike ilmakodanik, siis muutuvad ka sinu teod ja soovid teiste jaoks väga olulisteks ning nad pööravad neile varasemast rohkem tähelepanu. Ma ei mõtle seda, et peaksime igast oma soovist teada andma vehkimise, siputamise ja meeleheitliku kisaga, pigem oma olemuse ja olemise ning sellega, mida omalt poolt maailmale anname.

Lapsel on selge siht: tunda end hästi ning kasvada ja areneda. Ta panustab kõigest hingest sellesse. Ja see muudab tema soovid ja tegevused oluliseks.

4. Vahetu ja kiire suhtlemine

Kui sageli märkad, et beebi viivitab mõnest oma soovist teada andmisega? „Kõht on pagana tühi, nälg võtab lausa silmanägemise, aga hüva, ma veel ei karju, veel ei anna sellest teada, ootan veel veidi aega, küll ma välja kannatan…“ Võin kihla vedada, et imiku peas pole ühtegi sellist mõttepoega.

Kui kõht on tühi, tuleb sellest teada anda. Algul viisakalt, nämmutades suud ja ajades aeg-ajalt keelt suust välja. Siis veidi vaiksema koogamisega. Kui seda ka ei võeta kuulda, siis valju kisaga.

Selle, vahetu kommunikatsioonipõhimõtte võiksime tittedelt üle võtta. Anna rahulikult ja kõigile arusaadaval viisil probleemist teada kohe, kui see tekib. Kui sellest pole kasu, tõsta veidi häält ja selgita asja veel klaarimalt. Ning kui muud üle ei jää, pasunda tõsisest takistusest nii, et kõik, kel vaja kuulda, seda kuulevad ning nad on sunnitud tegutsema.