Milline võiks olla maailma parim kalendermärkmik? Seda peaks saama võimalikult lihtsalt kasutada, pakkuma ülevaadet tegemist vajavatest asjadest ning, mis kõige tähtsam, see peaks vähendama meis stressi ning aitama meil võimalikult loomulikult tegutseda.

Suurem osa mu koolitustel osalejatest kasutab tavalist kalendermärkmikku või kaustikut, et oma tegevusi kirja panna. Neid kõiki kirjeldab ühine omadus: nad pole praeguse süsteemiga rahul ja otsivad mugavamat ning efektiivsemat ajajuhtimise lahendust. Viimase paari aasta jooksul olen leidnud erinevatest ajajuhtimissüsteemidest ning enda ja koolitustel osalejate kogemusest kombineeritud lahenduse, mis sobib suuremale osale pabermärkmiku kasutajatele väga hästi.

Talleta ideed hoolikalt

Esmalt oleks hea, kui me ei kaotaks enam ühtki ideed – selleks võiksime kõik tegemist vajavad asjad kirja panna.

Esimese sammuna vähenda uute tegevuste kirjapanekukohtade hulka. Kalendermärkmiku vahele pane indekskleebis, mille abil saad kiirelt avada ideedelehe, et sinna kirja panna tegemist vajavad asjad. Kõik saabuvad dokumendid kogu ühte ümbrikusse, mida tühjendad korra päevas. Kiirelt ideede kogumiseks võib olla abi ka märkmepaberitest, mille köidad ühte kirjaklambriga. Autos on abi käigukangi lähedale või armatuurlaua kõrvale paigutatud post-it’i blokist ja pastakast.

Kord päevas vaata kõik ideed läbi ja hoolitse selle eest, et päeva lõpuks oled otsustanud, mida hakkad pihta iga idee, tegemist vajava asja või e-kirjast tulenevate tegevustega.

Visioon ja eesmärgid silme ette

Märkmiku esimestele lehtedele pane kirja 3-5 aasta visioon ning visioonist tulenevad kokku kuni kümme era- ja tööelu eesmärki.

Eesmärgid sõnasta nii nagu need oleks juba saavutatud – see motiveerib tegutsema. Ja loomulikult peaksid eesmärgid olema konkreetsed ja mõõdetavad. Mida selgem on eesmärk, seda lihtsam on mõista, mida peame eesmärgi saavutamiseks konkreetselt tegema.

Selgelt sõnastatud eesmärgid aitavad vältida igapäeva pisiasjadesse mattumist. Iga tegevuse puhul saad otsustada selle prioriteedi vaadates, kas tegevus on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Kui tegevus pole seotud eesmärgiga, siis kaalu, kas see on vajalik riskite juhtimiseks, suhete loomiseks, hoidmiseks või parandamiseks või kas see loob uusi, tulevikus väga palju kasu tõotavaid võimalusi. Kui tegevus pole seotud ühegagi neist, kaalu tõsiselt tegevusest loobumist.

Juhi end autofookusega

Mõne kuu eest kirjutasin Briti ajajuhtimisguru Mark Forsteri Mañana-printsiibist – nüüd on ta seda oluliselt edasi arendanud ja kutsub uut süsteemi Autofocuseks.

Autofookuse puhul paned tegevusnimestikku teineteise alla kirja asjad, mida kavatsed teha. Tegevuste kirjeldamisel ole konkreetne: selmet kirjutada „Auto tuleb remonti viia“ kasuta väljendit „Helista autoremondi töökotta“. Kasuta aktiivset verbi ja ütle täpselt, mida pead tegema. Sel moel täidad ilmselt mitu lehekülge.

Nüüd võtad ette esimese tegevuste lehekülje ja loed kirjapandud asjad läbi ilma, et ühegagi neist tegeleksid. Järgmisena uuri tegevusi seni, kuni neist üks jääb silma ja tunned, et praegu on õige hetk sellega tegelemiseks. Tööta väljavalitud tegevusega seni, kuni tahad. Pärast seda kriipsuta tegevus läbi ning lisa nimekirja lõppu, kui sa sellega ühele poole ei jõudnud. Kui lõpetasid tegevuse, küsi endalt: „Mis on järgmine tegevus, et jõuda eduka tulemuseni?“ Pane see tegevus nimekirja lõppu kirja.

Jätka tegevuste läbivaatuse ja tegutsemisega sama süsteemi kasutades. Ära liigu järgmisele lehele enne, kui oled teinud ära kõik asjad, mida tõesti kavatsed teha ning mille teostamiseks oled valmis.

Kui enam ükski tegevus lehel esile ei tõuse, liigud järgmisele lehele ja kordad protsessi. Kui jõuad viimase tegevuste lehe lõppu, alusta taas esimeselt „aktiivselt“ lehelt ehk lehelt, millel on tegemata töid.

Kui lehele jäävad alles asjad, millega sa niipea ei kavatse tegeleda, märgista need markeriga või lisa need tulevikutegevuste nimekirja. Ära tegele nendega enne paari nädala möödumist. Kui siiski tahad mõne neist teoks teha, siis jaga see ülesanne väiksemateks tükkideks ja lisa nimekirja lõppu.

Tee esimese „aktiivse“ lehe ülanurka rist – siis leiad selle kiiresti. Kui lehele pole jäänud ühtegi tegevust, tõmba ristile ring ümber.

Kõik delegeeritud tegevused pane eraldi lehele kirja, siis on hea sealt järge ajades inimestele meelde tuletada, et nad lubasid midagi teha. Selline meenutamine on igati asjakohane, kui sa pole delegeeritud tegevuse käigu kohta viimase kahe päeva jooksul midagi kuulnud – vastasel juhul võib tegevus ripakile jääda.

Hea kalender

Kalendrisse pane kirja nii vähe kui võimalik – seal on peamiselt kokkulepitud kohtumised ning kogupäevasündmustena ka asjad, mida tuleb tingimata konkreetsel päeval teha. Samuti võib kogupäevasündmusena panna kirja need delegeeritud tegevused, mille puhul olete töö valmimise ajas kokku leppinud.

Igapäevasel tegutsemisel lähtud suurema osa ajast Autofookuse nimekirjast – selle võtad ette niipea, kui kalendris konkreetset sündmust ees pole. Kui sul on käsi mõni väga oluline suurem tegevus, siis tegele sellega iga päev nii pea kui võimalik kasvõi natuke. Sel juhul saad olulist projekti iga päev edasi liigutada.

Ülevaatus loob selguse

Iga päeva alguses või lõpus võta hetk, et otsustada, mida teed päeva jooksul kogutud tegevustega. Samuti vaata üle möödunud päev, kiida end hea päeva eest ja vaata üle, kas kõik kavandatud asjad said tehtud. Seejärel viska pilk eesootavale päevale ning pane end mõttes valmis; võib-olla tuleks veel midagi teha, et paremini valmistuda?
Kord nädalas võta tund segamatut aega, et üle vaadata oluliste projektide käekäik ning seada elu märkmikus kooskõlla eluga sinu ümber – siis saad olla kindel, et märkmik kajastab tegelikku elu ning selle loodud vajadusi.

Märkmiku vahel kanna kaasas käesoleva ja järgmise aasta-paari aastakalendrit ning viimase kuu ja järgmise kolme kuu üksikasjalikumat päevakalendrit. Mõni päev enne kuu vahetumist võtad üle-eelmise kuu lehed välja ning lisad ühe kuu jagu lehti juurde, et järgmise kolm kuu info oleks pidevalt kaasas. Samuti kannad üle vajaliku info aastakalendrist.

Järgmises selle seeria postituses räägin ca kuu pärast sellest, kuidas tasuta või väga odavate veebivahenditega luua hea endajuhtimissüsteem