Postitused

Planeeri päeva 3+2 tegevust

Kui otsustad piirata oma igapäevaste tegevuste arvu, siis hoolimata alguses keerulisest valiku tegemisest on tulemuseks lihtsam ja rahulikum elu.

Minus tekitasid selle arusaamise Leo Babauta uus raamat „Power of Less“, tema uus kollektiivne ajaveeb 6changes.com, minu ühe tippkliendi juhtkonna jutt ja käitumine ning eks minu enda aja uurimine ikka ka.

Babauta soovitused on lihtsad: keskendu korraga ühe eesmärgi saavutamisele ning piira oma igapäevaste tegevuste arvu, tegeledes ainult nende asjadega, mis hädavajalikud. Lõpptulemusena suureneb su efektiivsus, tegeled ainult väga oluliste asjadega ning meelgi on rahulikum.

Meie tegevuste planeerimise ja ajas käitumisega on sama lugu nagu söömisega: kui tõstad endale liiga palju ette, siis jätad osa järgi või läheb seedimine korrast ära. Kui tõstad ette paraja portsu tervislikku toitu, siis tunned end pärast sööki oluliselt paremini.

Mõtle veidi selle peale, kui sageli tõstad (või lased kellelgi teisel tõsta) endale ette liiga suure portsu. Jätad osa tegevusi tegemata ning nihutad neist päevast päeva kuni need lähevad halvaks. Olen kohtunud kümnete ja sadade inimestega – mina veel mõni aeg tagasi nende seas –, kelle tegevusnimestik on pigem nimestik tegevustest, mida lohistame üles kirjutatuna aastate kaupa endaga kaasa ilma, et neid teeks. Sellel pole ju mõtet!

Praeguseks olen mõnda aega elanud nii, et igal õhtul planeerin järgmisesse päeva kuni kolm olulist tegevust, mille kindlasti jõuan ka ära teha. Pikemal ette planeerimisel jälgin samuti põhimõtet, et igasse päeva ei läheks üle kolme tegevuse. Õhtul võin järgmisse päeva lisada kaks kiireloomulist tegevust veel, aga ma ei pea seda tegema.

Kui järgmisel päeval on „kohustuslik kava“ tehtud, siis mul on vaba voli kas lihtsalt logeleda, lugeda, teha midagi kodus, veeta kavandatust rohkem aega perega… Ühesõnaga, teha, mida süda lustib.

Ega tegemist pea olema tingimata 3+2 tegevuse süsteemiga, mida ma kasutan. Jälgi end paaril päeval ja pane kirja, mitu olulist asja saad tehtud – siit saad edaspidiseks planeerimiseks ka tegevuste hulga ja ajalise mahu.

Kõige keerulisem on selle enda juhtimise süsteemi juures otsustamine, sest kangesti tahaks käituda ohjeldamatu buliimikuna ning ahmida tulevastesse päevadesse kaugeltki rohkem tegevusi, kui neisse mahub. Aga süsteem peab olema ses suhtes range: kui tahad lisada mõne uue tegevuse päeva, mille tegevuste limiit on juba täis, pead mõnest asjast loobuma.

Esmamuljena muutume selle süsteemi tulemusena talumatult aeglaseks. Tegelikkuses hakkad keskenduma varasemast enam väga olulistele asjadele ning suudad vähemolulised tegevused elimineerida. Eelduseks on muidugi teistele aeglasemalt „jah“ ütlemine.

Proovi järgi. Võta ette homne päev ning pane kirja 3-5 olulist asja, mille teed teoks. Ning homme õhtul pane kirja ülehomsed tegevused. Katseta uut süsteemi mõned päevad ja seejärel kommenteeri, kuidas Sul läheb.

Halb, hea ja suurepärane töö

Raamatu Do More Great Work ja blogi Box of Crayons autor Michael Bungay Stanier jagab töö kolmeks: halb töö, mis nõuab ainult aega ja energiat midagi vastu pakkumata, hea töö, mis hoiab asju käigus, aga ei lõpe kunagi, ning suurepärane töö, mis loob muudatusi ning aitab meil ennast ja teisi arendada. Kuidas leida rohkem aega suurepärase töö jaoks?

Ta väidab, et inimesed teevad kuni 40% ajast nn halba tööd – kirjutavad aruandeid, millest pole kellelegi kasu, löövad aega koosolekutel surnuks, tegelevad asjadega, mille tegelikult võiks vabalt jätta tegemata, sest neil lihtsalt pole sisulist mõtet.

40-80% ajast veedavad inimesed nn hea tööga – see on just see, milleks sind palgati ning mida sa teed hästi. Meie eesmärk on ju pakkuda häid tooteid või teenuseid ning teha seda efektiivselt. Paha lugu on see, et meil maal (või linnas) ei lõpe töö kunagi. Pealekauba teeme head tööd oma mugavustsoonis – ega selleks suurt pingutama pea. Aga seni, kuni teed tavapäraseid tegusid, jõuad tavapäraste tulemusteni. Ühel hetkel avastad, et teedki tööd lihtsalt päeva- või nädalakaupa, et õhtule ära saada ning kord kuus palka saada.

Kõigest kuni veerandi teeme nn suurepärast tööd, mida sa lootsid tegema hakata, kui asusid praegusele ametikohale. See on töö, mis paneb inimestel silmad särama, viib asju edasi, aitab meil elus edasi liikuda. See on töö, mis loob aluse helgele tulevikule. See on töö, mis on sinise ookeani strateegia, innovatsiooni, eristumise, evolutsiooni ja muutumise süda.

Miks me sellele siis nii vähe tähelepanu pöörame? Küsimus on ju valikutes: millele ütleme „jah“ ja millele „ei“. Aga see pole ju tegelikult nii lihtne! Jube lihtne on öelda alati „jah“ ning lõpptulemusena end üle koormata. „Ei“ ei meeldi eriti kellelegi öelda…

Kuidas öelda „ei“ kui sa ei saa/taha öelda „ei“. „Ei“ me ei ütle kahele sihtrühmale: inimestele, kes on meile tõesti tähtsad, ning müügimeestele, kellega vestluse katkestame enne kui eini jõuame.

Küsimus on tegelikult selles, kuidas öelda „jah“ aeglasemalt. Seega: enne kui järgmine kord „jah“ ütled, nooguta pead ning lausu: „Loomulikult, aga ma enne täpsustaksin siiski paari asja.“ Seejärel vali mõned järgmistest küsimustest:

  • Miks sa palud just mul seda teha?
  • Kelle käest sa veel oled küsinud?
  • Kui ütled, et sellega on kiire, siis mida sa selle all täpsemalt silmas pead?
  • Kui ma saaksin teha ainult osa sellest ülesandest, siis millise osa tegemisel ma olen asendamatu?
  • Milline on oodatav tulemus? Kui hästi see asi peab olema tehtud?
  • Kas see on olulisem kui see või teine tegevus, mis mind ees ootab? Mille poolest?
  • Kas sa oled juba rääkinud mõne teise inimesega sellest, kuidas me seda tööd koos saaksime teha?
  • Milline on selle ülesande mõju Kõige Tähtsamale Eesmärgile?

Kui hakkad ütlema „jah“ aeglasemalt, märkad nelja asja. Esimene: töö andja põhjendab seda sulle paremini ning mõistad paremini, miks öelda „jah“. Teine: nad paluvad sul pärimise lõpetada ja lihtsalt tööle hakata. Kolmas: nad võtavad vastuste leidmiseks aja maha ning sa saad samal ajal olulisi asju teha. Neljandaks: ühel hetkel eelistavad nad hõivetöö jaoks leida kellegi teise vähem tülika.

Palun leia rohkem aega, et teha Tõeliselt Olulisi Asju. Pane vähemalt üks selline ülesanne kirja ning tegele sellega iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

5 nippi, kuidas suvemõnusid nautides saaks ka töö tehtud

Ega see ilm nii jahedaks jää; paneks õige vaimu valmis Suure Suve saabumiseks, millele ilm vihjas eelmisel nädalal. Kuidas teha suvel tööd nii, et olulised asjad saaks tehtud, aga suve jääks ka aega nautida?

1. Ärka varem

Elame viimased sadakond aastat loomulikule eluviisile vastupidises rütmis. Läbi aegade on inimesed meie maal teinud suvel pikemaid päevi ja talvel lühemaid, sest suvel pakub pikem päikest täis päev rohkem energiat kui talvine üürike valge aeg. Nüüd elame vastupidi: talvel rügame tööd ning suvel puhkame ja logeleme.

Kasuta mõistlikult esiisade ja –emade tarkust ning tõuse suvel hommikul varem. Suvel on oluliselt lihtsam tund-paar varem tõusta kui talvel; kui ei usu, proovi homme hommikul järgi.

Tõuse kella viie-kuue paiku, virgu veerand tundi ning tee seejärel ära päeva kõige olulisem tegevus. Selleks ajaks, kui sul on päeva kõige tähtsam asi juba ühel pool, hakkavad teised alles tasapisi end voodist välja ajama. Meil kõigil on terve päev veel ees, aga sul on juba nii mõndagi olulist tehtud ning selle võrra rohkem aega ülejäänud päeva ja kena suveilma nautida!

Hommikune varajasem tõusmine eeldab seda, et võimalusel teed päeval väikese uinaku või lähed õhtul veidi varem magama, sest vajame 7-8 tundi und ööpäevas.

2. Koli õue

Kui vähegi võimalik, tööta õues. Loomulikult seda ei saa kõigis ameteis teha, aga kui oled vähegi paindlikuma eluviisiga läppariinimene, siis koli vähemalt mõnel päeval nädalas kodukontorisse ning võimalusel vii kodukontor õue. Kui sul on töö juures rõdu, vea sinna pikendusjuhe ning sea end rõdul sisse.

Päikese käes on mõnus küll, aga läppari ekraanipilt paistab halvemini. Siin aitab lihtne nipp: pane nokkmüts või nokaga soni pähe. Sel juhul harjub silm veidi hämarama pildiga, sest päike ei paista silma, ning läppariekraan paistab samuti paremini. Kasu on ka päikesevarjust, mis tõkestab otsese päikesevalguse.

Kui võimalik, istu näoga päikese poole, siis ei peegelda päike arvutiekraanil. Aga eks proovi ise erinevaid nurki – olen kindel, et leiad sulle ja su arvutile sobivaima.

3. Pea siestat

Kasuta mõnusat ilma ning võta võimalusel iga päev lõuna paiku nanopuhkus. Pea pikki lõunaid, mille käigus saad sõprade-tuttavatega rahulikult tänavakohvikus süüa-juua, vestelda ning lõõgastuda.

Aga mis mu tööst siis saab, millal ma seda veel teen?! Kui tõused hommikul varem või töötad õhtul veidi pikemalt, siis saad ju töö ka valmis. Säti tasahilju oma elu selliseks, et oluline on tööga toimetulek, mitte kellast kellani töötamine – seda ei saa kõigis ameteis teha, aga uuri, kuidas saad kasvõi veidi oma päeva paindlikumaks muuta.

Kui ülemus pole sellega nõus, siis paku välja proovipäev: lepi kokku, et reedel töötad vaba graafiku alusel ning esmaspäeval vaatate üle, kuidas läks. Kui asi ei toiminud, siis võite ju naasta harjumuspärase töögraafiku juurde. Kui võimalik, tee osa reedeseid asju juba neljapäeval ära ning ole reedel väga usin. Sel juhul võidad oluliselt edaspidisel läbirääkimistel vabale graafikule üleminekuks.

Uuri oma klientide käest, kuidas nad suhtuksid sellesse, kui avaksid kontori kell 7 või 8, lõuna paiku oleks see paar-kolm tundi kinni ning õhtul sulgeksite uksed 7 paiku. Loomulikult ole „siesta“ ajal telefonitsi kättesaadav ning võimalusel loe ka meile, et vastata kõige kiirematele. Kui klientidele selline elukorraldus sobib, siis puudub vähimgi põhjus selle katsetamisest loobumiseks.

4. Ole paindlik. Tööta hommikul ja õhtul ning vahel ka nädalavahetustel

Kui saad tasapisi vabale töögraafikule üle minna, tööta edaspidi rohkem hommikuti, tavapärasest veidi rohkem ka õhtul ning samuti neil nädalavahetustel kui sajab vihma. Sel ajal tehtud töö arvelt saad nautida mõnusat päikesepaistet igapäevastel mõnetunnistel nanopuhkustel.

5. Kaardista, mida saad muuta ja mida mitte

Kuulen siiamaani, oma koduhoovi, kus seda kolumni kirjutan, protestihääli: „Aga nii ju ei saa! See lihtsalt pole võimalik!“

Jaga paberileht kaheks ning pane vasakule poole kirja asjad, mida sa ei saa oma töökorralduses muuta, ning paremale asjad, mida saad muuta. Nüüd loe üle vasakpoolne nimekiri ja küsi endalt iga asja puhul, mida sa enda hinnangul ei saa muuta, mida saad teha kasvõi natuke, et olukorda õige veidi parandada.

Nagu näed, suudame muuta palju rohkem kui alguses arvasime. Dale Carnegie on öelnud, et 50% probleemidest laheneb, kui need probleemid ja nende võimalikud lahendusvariandid kirja panna, ning 40% järelejäänud probleemidest lahendab sihikindel tegutsemine.

Kui sinulgi on nippe ja mõtteid, mis aitaksid meid, kontorirotte, rohkem õues tegutseda, palun jaga neid kommentaarides. Meid ootab ees päikeseline ja mõnus teguderohke suvi.

6 nippi sihipäraseks tegutsemiseks

Kui võtad kasutusele kõik järgmised kuus enda ajas juhtimise võtet, võid oodata, et juba järgmisel nädalal saad tehtud viiendiku rohkem kui sel nädalal.

Minul see õnnestub ja ma ei näe vähimatki põhjust, miks mitte ka sinul.

Suurem osa neist pärineb populaarse enesejuhtimisblogi Zen Habits looja Leo Babauta raamatust „Zen to Done“.

1. Hoia selget sihti
Sea endale üks eesmärk ning tegutse pühendunult selle saavutamise nimel iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

Juba kuulen protestihääli: „Oot-oot, aga ma pean ju saavutama 26 erinevat eesmärki!“ Ega ikka ei pea küll – praegu ei õnnestu see sul ju nii ehk naa. Kui sul on mitu eesmärki, siis pane need tähtsuse järjekorda ja leia eesmärk, millest sõltuvad ka teised eesmärgid või mis aitab teiste eesmärkide saavutamisele kõige rohkem kaasa. Hüva, maksimum on 3 eesmärki tööl ja sama palju kodus. Aga kui eesmärke on rohkem, siis jääb neist enamik tavaliselt tegemata.

2. Vaata kord päevas tegevused üle
Kord päevas vaata päevale tagasi ja hoolimata sellest, kui kehv päev oli, leia kasvõi üks hea asi, mille tegemise üle tunned heameelt. Kiida end selle eest.
Nüüd vaata üle homne päev ja pane paika homne kõige olulisem tegevus ning vajadusel veel paar olulist asja lisaks, millega tegeled pärast seda, kui oled kõige olulisemaga tegelenud.

Kord nädalas võta hetkeks aeg maha ja pane paika järgmise nädala eesmärk, mille saavutamise nimel tegutsed iga päev.

3. Kõige olulisem asi esimesena
Tee iga päev kõige olulisemat asja kohe hommikul esimesena. Ma kirjutan oma raamatut igal hommikul pärast ärkamist. Seejärel käin sörkimas ja võimlen ning valmistan perele hommikusöögi. Pärast hommikusööki teen ära olulisuselt teisel kohal asuva tegevuse. Alles seejärel loen oma e-kirju. Pärastlõunal teen teoks kolmanda olulise tegevuse, kui aega jääb. Õhtul loen veel korra e-kirju.

Sea igapäevase ülevaatuse käigus oma tegevused tähtsuse järjekorda ning proovi võimalusel teha sarnaseid töid teineteise järel – siis säästad lühemate ümberlülituste arvelt aega.

4. Kogu mõtteid
Palun pane kõik tegemist vajavad asjad väikesesse märkmikusse kirja ning kord päevas otsusta kiirelt, mida neist teed ja mida mitte. Ning nende puhul, mille oled otsustanud ellu viia, leia, millal sa need teoks teed.

Ma ise omaaegse tehnoloogiafriigina toksin kõik uued tegevused telefoni, kust need jõuavad mu Outlooki. Aga rutiin on sama: kõik tegevused kirja ning kord päevas otsustan.

5. Tee olulised pisiasjad kohe ära
Tegevused, mis võtavad alla kahe minuti, tee ära niipea kui võimalik. Tegevuste vahel heida pilk kirjakasti ja vasta kiirelt ära need kirjad, mille puhul see on võimalik. Tõsta juba vastatud kirjad Inboxi alamkausta, et saaksid selgelt aru, millega juba oled tegelenud või vähemalt otsustanud, mida sellega teha, ja millega mitte.

6. Tõrju ootamatusi
Kui vähegi võimalik, siis lükka „sissesõitvate“ asjadega tegelemine aega, kui oled ühe tegevuse lõpetanud ja teist pole veel alustanud. Keset koosolekut sa ei hakka ju enamike ootamatustega tegelema. Aga kui teed omaette tööd, siis see on ju nagu nõupidamine – ainult et kohal on üks inimene, kõige tähtsam, nutikam ja targem: sina ise.

Aga praegu võta kasutusele ükskõik milline neist kuuest nipist. Kui selle kasutamine tuleb välja, vali järgmine ja vii ellu, kuni kõik kuus nõksu kasutusel ning saad varasemast hulga enam tehtud.

Muide, milline on sinu parim nipp enda ajas juhtimiseks? Tahan seda väga teada, et ka end veelgi osavamaks muuta ajas liikumisel.

Me ju tegelikult suudame multitaskida!

…aga teatud piirini. Avastasin just täna hommikul, et tegin mitut asja korraga: juhtisin autot Tartusse ning samal ajal kuulasin audioraamatut sellega kaasa mõeldes. Kaks tegevust samal ajal ja kõik on korras.

Aga proovi vaid samal ajal luua audioraamatut aktiivselt kuulates vaagida oma probleeme. Ei õnnestu.

Suudame paraku multitaskida vaid kaht-kolme erinevat tegevust samal ajal, sarnaste tegevustega suudab samal ajal tegeleda alla protsendi inimkonnast.

Eks erinevate tööde samal ajal tegemisega juhtub apsakaid. Võtame näiteks autoroolis (loomulikult hands-free’d kasutades) telefoniga rääkimise. Kui sageli on juhtunud, et sisse lülitub “autopiloot” ning pärast nuputad jupp aega, et kuhu siis sõitsid? Ning loomulikult oled sel ajal liikluses ohtlikum, sest tähelepanu hajub. Aga inimesega kõrvalistmel võib vabalt juttu vesta. Mingit ideed vaagida samal ajal mitte, sest ilmneb taas eksimise oht.

Huvitav: kas multitaskinguvõimet saab harjutamisega suurendada?

Esimene päev Ihaga

Tennessee Williamsil oli “Tramm nimega Iha”, minul telefon nimega iha(ldus) ehk HTC Desire. Esmamuljed:

Plussid:

  • Ekraan viimase peal, parim, mida mobiilil olen näinud
  • Puuteekraan üsna täpne
  • Esimene käimapanek läks kiirelt – andmeside ja wifi hakkas toimima väga libedalt nagu ka MoMaili meilindus
  • Parim nutifoni kasutajaliides, mida olen kohanud – harukordselt intuitiivselt kasutatav
  • Suurepärane twitteri ja facebooki klient
  • Toimib suurepäraselt Google’i teenustega
  • Võimalik kasutada rootsi klaviatuuri, st enamik täpitähti olemas
  • Väga kiire!

Head ja halba:

  • Kasutan kategoriseeritud taskide sünkroniseerimiseks CompanionLink USB synci. Toimib üldiselt hästi, kuigi esimene sünkimine võttis terve igaviku ja vahel viskab mingeid kummalisi veateateid, mis ei pea paika. Taskid sünkroniseeruvad suurepäraselt, kalendriprogrammis on kiri väikesevõitu ning mis häirib: kontaktid ega kalendrikirjed ei jõua HTC enda vastavasse programmi.

Miinused:

  • Outlookiga sünkroniseerimine on valu tuharate piirkonnas. Mässasin eile kaks tundi, aga ei saanud käima.
  • Puudulik support: meilile pole saanud 24 tunniga vastust ei HTCst ega CompanionLinkist, HTC telefonisuppordi sabas ootasin 6 minutit ning tulemuseks oli nii sandi ja plekise kvaliteediga kõne, et ma ei saanud teisest osapoolest mõhkugi aru (sõnu polnud võimalik eristada), praegu katsetan, kuidas kohalik HTC maaletooja asjaga toime tuleb.
  • Ekraanile jäävad näpujäljed nii hästi, et iga sherlockholmes tunneks selle üle vaid rõõmu.

Juhtimiskoolitus 2010 parim koolitaja on…

Tauri Tallermaa (kelle mälutreeningut soovitan soojalt) ja mina saime Juhtimiskoolitus 2010 teabemessil kõrgeima hinde. Ega ma sellest arva, et me Tauriga oleme Eesti parimad koolitajad, aga minu ja Tauri koolituste kvaliteeti see tunnustus veidi siiski näitab. Suur tänu kõigile, kes mu sessioonil aktiivselt osalesid ning aitasid sellega mu kõrgele hindele kaasa!

Loomulikult: kes ikka koera saba kergitab kui mitte koer ise 🙂

Terves kehas terve vaim

Olin eelmisel nädalal laisk ega suutnud end hommikuti võimlema sundida. Tulemus: väsisin oluliselt kiiremini kui tavaliselt. Nädalavahetusel otsustasin, et aitab logelemisest ning sel nädalal võimlen viiel hommikul.

Hommikul kirjutasin raamatut tunnikese ning seejärel võimlesin tunni. Tulemus: täna on suurepärane tööpäev, eelmise esmaspäevaga ei saa isegi võrrelda.

Võta hetk ja mõtle:

  1. Kui palju Sa pühendad aega oma füüsise korrashoiule ja arendamisele?
  2. Miks on Sul kasulik peale mõttetegevuse end ka füüsiliselt liigutada?
  3. Milline on Sinu jaoks mõnusaim viis füüsise korrashoiuks, millist sporti või “sporti” (a la puudelõhkumine, kiire jalutuskäik, aias nokitsemine) Sulle meeldib teha?
  4. Millal homme Sa võtad selleks aega?

Mark Forsteri uue ajajuhtimissüsteemi 6 sammu

Kas mäletate Onu Tik-Taki laulu: „Sekund, minut, tund; päev, nädal, kuu – need liiguvad ka siis kui paigal on kõik muu.“?

Briti ajajuhtimisguru Mark Forster tuli välja uue ajajuhtimissüsteemiga, mis meenutab seda laulu ja peale kõige muu aitab oma tegemisi  paremini planeerida ja vältida tegevuste lohisema jäämist.

Lihtne süsteem koosneb kuuest põhimõttest:

1. Kui sinu ajakavasse lisandub uus tegevus, siis märgi see oma kalendrisse järgmise kuu tänasele kuupäevale. Näiteks kui võtad täna (31. märtsil) mõne uue tegevuse päevakorda, märgi see kalendrisse 30. aprillile.

2. Kui tegutsed ja sul pole võimalik tegevust ühe korraga lõpuni teha, märgi pooleli  jääb tegevus järgmise nädala tänasele nädalapäevale.
Näiteks kui sa ei saa täna mõne tegevusega ühele poole, siis kirjuta see ümber järgmise nädala kolmapäevale.

3. Vali välja kõige olulisem tegevus, mis sul on ning kirjuta see tänasele päevale suurte tähtedega.
Tegele selle tegevusega enne teisi asju ning kui see asi jääb pooleli, kirjuta see homsele suurte tähtedega, et seda teha homme hommikul nii pea kui võimalik kasvõi natuke. Kui jõuad selle tegevusega lõpule, vali uus kõige olulisem tegevus, millega tegeled iga päev.

4. Tegutsemisel alusta tegevuse otsimist tänasest tegevusnimestikust.
Iga tegevusega on sul kaks võimalust: kas sellega tööd teha kasvõi natuke või jätta tegevus vahele. Kui tegeled ülesandega ja see jääb pooleli, siis kirjutad selle ümber järgmise nädala samale nädalapäevale. Kui jätad ülesande vahele, siis joonista selle ette punkt. Reegel: punktiga tähistatud asjad tuleb tänase jooksul ära teha või nende tegemisest lõplikult loobuda.

5. Uusi tegevusi võid otsida nii tänasest kui ka järgmise 30 päeva tegevuste nimestikust vastavalt sellele, mida hetkel tahad ja mida on vaja teha.

6. Iga päeva lõpus kuuluvad sellele päevale märgitud tegemata tööd kõrvalejätmisele ning kustutamisele – need asjad jäävad lihtsalt tegemata.

Esmapilgul tundus Forsteri uus süsteem monstrumlik, aga proovisin seda nädala vältel järgi – toimib. Mulle küll meeldib endiselt tema eelmine süsteem, Autofookus oluliselt rohkem just selle paindlikkuse tõttu.

Peatselt kirjutan süsteemist, mida ise kasutan juba paar nädalat ja mille juures pole siiani puudusi leidnud: Leo Babauta loodud Zen To Done’ist. Veidi kannatust veel, sest pean veel veidi mõtlema, et ise aru saada, kuidas ma just seda kasutan ning mil moel oleks seda kõige parem selgitada.

5 kanaarilindu kaevanduses

Kuidas saada aru piisavalt varakult, et asjad hakkavad kontrolli alt väljuma? Mind on aidanud viis „kanaarilindu kaevanduses“ ehk viis tunnust, mis hakkavad ammu enne silma, kui olukord halveneb märkimisväärselt.

Miks kasutati vanasti kaevandustes kanaarilinde? Nad haistsid esimesena plahvatusohtlikku kaevandusgaasi ning andsid sellest oma lauluga märku. Meid ümbritsevad samuti sarnased nõrgad signaalid, mis annavad märku sellest, et varsti halveneb olukord oluliselt.

Olen märganud vahetevahel säutsumas selliseid „kanaarilinde“:

Isetäituv meilikast. Kui mõni e-kiri jääb kirjakasti kauemaks kui päev-paar, siis on see märk sellest, et kirjad hakkavad kuhjuma. Tavaliselt saan päevas poolsada kirja ning kui kirjakastist vaatab vastu juba sadakond kirja, mis on lugemata või mille puhul ma pole otsustanud, mida nendes peituvate tegevustega täpselt peale hakata, on kanaarilinnu laul kuulda.

Segi laud. Proovin oma asjad enam-vähem korras hoida, kuigi ma pole loomu poolest suurem asi korraarmastaja. Kui lauale hakkavad kuhjuma paberid, siis see on märk sellest, et peatselt võib mõni tegevus jääda vajaliku tähelepanuta.

Üleliigsed paberid taskus ja kotis. Annan endast parima, et mitte kaasas tassida üleliigseid pabereid rahakotis, taskutes ega kotis. Sellest hoolimata avastan aeg-ajalt, et rahakott on kviitungeid pungil või mõni visiitkaart reisib pintsaku rinnataskus mitu nädalat. Seegi on märk sellest, et mõnes taskus või kotinurgas võib peituda mingi tegevus, mis tegelikult tahaks juba tegemist.

Unustad pisiasju tavapärasest rohkem. Kui juhtub mõne päeva jooksul paar korda, et mõni asi läheb meelest või kipun olema tavapärasest hajameelsem, unustades maha mütsi või kindad ehk mõne teise asja, siis see annab märku sellest, et ajul on liiga palju tegemist asjade meelespidamisega. Unustamine on üks esimesi saabuva distressi tunnuseid vähemalt minu puhul.

Kõnetad inimesi vale nimega või lähed valesse kohta valel ajal. Sellised apsakad annavad samuti märku peatselt võimust võtvast korralagedusest ning sellest, et tähelepanu pole päris nende asjade juures, kus peaks olema.
Mida teha kui kuuled kanaarilinde laulmas?

Mind on siiani aidanud kolm sammu.

1. Pane kirja tegemist vajavad asjad. Lihtsalt paberile. Nii kiiresti kui võimalik ja nii palju kui meenub. Ühtegi asja ma selle nn mõttepuhastuse käigus ma ära ei tee – lihtsalt kirjutan tegevused üles. Samuti käin läbi kõik kuhjunud paberid ja e-kirjad ning nokin neist tegevused välja. Läbikäidud paberid tõstan eraldi kuhja ning e-kirjad eraldi kausta, et saaksin aru, mille puhul olen juba tegevuse välja sõelunud ja mille puhul mitte.

2. Otsusta, mis on tähtis ja mis mitte. Nüüd vaatan järgmist nädalat-paari, täiendan veel veidi nimekirja ja seejärel valin välja kümme kõige olulisemat (mitte kiiremat!) tegevust ning märgin need ära. Siis valin välja kõik tegevused, millega praegu pole oluline tegeleda ning lisan nad tulevikutegevuste nimestikku, mida vaatan mõne aja pärast üle, kui kiired ja olulised asjad tehtud.

See etapp on kõige ebameeldivam, sest see toob sageli kaasa juba võetud kohustustest lahtiütlemise.

3. Leian 10 tegevuseks reaalse aja, millal ma need tegelikult ka ära teen.

Millised on Sinu “kanaarilinnud”?
Mida teed siis, kui kuuled neid siristamas, et asjad taas joonde saada?