Postitused

Hea suund toob rahulolu

/0 Comments/in , , , ,

Vana ütlus “kui inimesed teevad plaane, siis jumalad naeravad” peab paika, sest elu on planeerimatu ning rohkem või vähem meeldivatest üllatustest tulvil. Ometigi jõuame tõenäolisemalt kohale, kui loome piisavalt paindliku plaani ja hoime suunda, korrigeerides plaane vastavalt hetkeseisule.

Jagan mõnda lihtsat võtet, mille abil end uueks aastaks valmis panna.

Terviklik plaan

Esimese asjana on hea veidi unistada. Inimene moodustab terviku. Mulle meeldib jagada asju kolmeks, sest meie kultuuriruumis püsivad need kolmekaupa hästi meeles. Veel meeldib mulle keskenduda, tegeleda ühe asjaga korraga. Seega võiks hakatuseks ette võtta era- ja pereelu, siis isikliku arengu ning lõpuks tööelu. Kui tahad, kasuta mõnda muud järjestust, aga need kolm valdkonda määravad elu kvaliteedi.

Mõtle hakatuseks era- ja pereelu peale. Millised olulised asjad peaksid uuel aastal kindlasti aset leidma? Millised asjad säilima ja tugevnema? Mida tuleks muuta? Millest tuleks loobuda?

Kasuta mõtlemisel seda viisi, mis klapib sinu tüübiga kõige paremini. Kui oled visuaal, siis kritselda ja sirgelda paberile või joonista mõttekaart. Kui auditiiv, siis aruta plaane kellegi teisega, räägi neist ja palu oma juttu vestluskaaslasel tagasi peegeldada. Kui kinesteetik, siis võta ette kasvõi üks pikem jalutuskäik, mille käigus mõtiskled. Või ehita kasvõi lego klotsidest mudel.

Oluline on see, et saad unistada takistusteta.

Kui oled eraelu unistusega saanud ühele poole, võta ette isiklik areng. Kui sellega ühel pool, siis tööelu.

Pärast kolme valdkonna läbi käimist püüa leida neid asju, mis mõjutavad kõiki kolme soodsas suunas või vähemalt kahte kolmest ilma, et kolmas kannataks oluliselt. Need on uue aasta olulised suunad.

Soovi korral võid lisada mõõdikuid, mille tulemusel saad hinnata, kui kaugele oled mingis suunas jõudnud. Kui tahad, võid luua ‘vahefinišid’ iga kuu, paari või kolme tagant, et veenduda suuna õigsuses. Loomulikult tuleks igas vaheetapis plaanid üle vaadata ja veidi kohendada, et hoida paindlikust.

Leia ootamatused ja takistused

Elus ei lähe kõik takistusteta. Mõtle ka selle peale, millised muudatused võivad plaanidesse tulla: mõned neist on soodsad ja mõned takistavad. Esmalt proovi ennustada eesootavaid muutusi ja siis hinda, milline on nende mõju ja tõenäosus. Seejärel võta ette kõige mõjusamad ja tõenäolisemad neist ning mõtle paar varianti juhuks, kui ootamatus leiab aset. Kui oled kasvõi mõttes korra selle olukorra läbi käinud, tuled päriselus sarnases olukorras paremini toime.

Ära pööra takistustele liiga palju tähelepanu, sest muidu võib sündida isetäituvate ennustuste sündroom – hakkame alateadlikult end nende suunas tüürima. Mõistlik riskide teadvustamine seevastu tuleb ainult kasuks.

Esimesed sammud

Nüüd pane end valmis teekonna muutuseks. Leia iga suuna puhul kolm esimest sammu ja lepi endaga kokku, millal asud teele.

Teele asumise hetk peab olema õige. Enne reisi ju paneme end valmis: vaatame, et kõik vajaminev oleks olemas, ning kui midagi on puudu, siis hangime selle. Kas sul on reisiks kõik olemas? Mida sa veel tegelikult vajad?

Pane kirja teele asumise päev ja päev varem vaata veel plaanid üle, et järgmisel hommikul virgelt alustada. See päev ei pea olema 1. või 2. jaanuar, vaid võib olla varem või hiljem. Minu uuendatud tee saab alguse siis, kui jõulud on läbi. See annab uuele aastale sisse tõeliselt mõnusa hoo.

Üks asi veel: mõnele inimesele sobib seltsis reisimine ja teised eelistavad üksindust. Kui oled seltsiinimene, siis leia keegi, kes iga paari nädala tagant võtaks sind rahulikult pool tundi kuulata, et kuidas sul on läinud ja mida edasi teed. Kui oled üksinduse sõber, siis võta iga paari nädala tagant pliiats ja paber või tee jalutuskäik ning reflekteeri, kuidas on läinud ning kuhu ja kuidas liigud edasi.

Väärib proovimist. Turvalist ja meeldivat teed meile!

PS Kui tahad tulla koos uut aastat läbi mõtlema, siis tule 13. jaanuaril koolitusele!

Tee see nüüd lihtsalt ära

/0 Comments/in , , , ,

Hea Kodaniku toimetaja Mari Öö Sarv uuris inimestelt ja raamatutest, kuidas panna end ja/või oma inimesi uutmoodi käituma, kui on välja selgitatud, milles häda ja mismoodi oleks parem.

Pean tunnistama, et pole kunagi pidanud dieeti ega jätnud maha suitsetamist. Aga ma usun, et ma tean, kui rasked need mõlemad on. Ja tean minagi, kui mõnus on istuda mugavustsoonis ja mitte midagi muuta, ehkki tegelikult on ebamugav olla ja ma tean küll, mida oleks vaja teha.

Tean, kui raske on alustada kogu korteri koristamisega; kui raske on lõpetada mittemillegitegemine ja alustada uue suure tööga; kui raske on õpetada lapsi enda järel nõusid ära panema; kui raske on töörutiinis teha muutuseid, kui ebatõhusad võtted on sisse harjunud.

Ainult natuke lohutab see, et ma pole oma mugavustsoonis üksi, pigem kuulun enamuse hulka. Seda haaravam oli teekond muutuste tegemise saladustesse ja nippidesse. Read more

Väga hea ajajuhtimise koolitus Tartus 11. novembril

/0 Comments/in , , ,

Korraldame koostöös Tartu Rahvaülikooliga korraldame Tartus aruka ajajuhtimise koolituse 11. novembril kell 10.00 – 16.45 aadressil Pepleri 4.

Ajajuhtimise koolitusel arutame koos selliseid asju:

  • kuidas teha õigeid asju õigel ajal õiges kohas ja seega aega võita,
  • kuidas püstitada reaalseid ja konkreetseid sihte ja eesmärke ning neid saavutada?
  • kuidas olulised asjad kiiresti ja tulemuslikult ellu viia?
  • kuidas teha õigeid asju õigel ajal õiges kohas ja seega aega võita?
  • kuidas võtta kontroll oma kalendri üle enda kätte?
  •  kuidas vähendada tegemata asjadest tingitud stressi miinimumini?
  • kuidas kasutada arukaks ajajuhtimiseks harjumuspäraseid töövahendeid tõhusalt?

Koolitusel osalemine maksab ühele inimesele 87 eurot. Lisainfot selle koolituse kohta ja registreeruda saad aadressil http://www.rahvaylikool.ee/kursus/21/242/797/arukas-ajajuhtimine/algav-kursus.

Muuda end nädalaga efektiivsemaks!

/0 Comments/in , , , , , ,

Ajajuhtimise koolitus tuleb nüüd Sinu juurde — tegime koostöös e-koolituste portaaliga ahsoo.ee aruka ajajuhtimise koolituse kättesaadavaks kõigile, kel vaja oma asjadega efektiivsemalt toime tulla.

Enam kui 30 lühikesest, lihtsast ja haaravast videolõigust koosnev loogilise ülesehitusega e-koolitus kestab kokku veidi üle poolteise tunni — just parasjagu, et nädala jooksul iga päev endaga veerand tundi tööd tehes saada mitu head nippi, mille abil teha olulisi asju tõhusamalt ära.

Sellel koolitusel käime läbi kõik samad teemad, mis päriselu-koolituselgi, kuid erinevalt tavakoolitusest saad valida ise tempo, millega kursust läbid.

Tavaliselt suudavad koolituse läbinud inimesed teha edaspidi kolme asja, mis muudab nende elu efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks: nad panevad olulised asjad kalendrisse kirja ning tegutsevad vastavalt tehtud plaanidele ning peavad endale antud lubadustest kinni, tulles samal ajal toime igapäevaste katkestustega.

Augusti lõpuni saad osta koolitusele kolme kuu ligipääsu soodushinnaga 39 eurot. Kursuse saad osta aadressilt http://ahsoo.ee/et/kursused/ajajuhtimine.

Kuidas sõnastada enda jaoks sihti?

/0 Comments/in , , ,

Näitan Tartu AIESECi ettevõtmisel meisterdet videokoolis seda, kuidas on hea enda jaoks läbi mõelda ja sõnastada erinevaid eesmärke ja sihte.

Päeviku täitmise võlu

/2 Comments/in , , , , ,

Mulle meeldib päevik kolmel põhjusel: see aitab enda jaoks asju selgeks mõelda, sihipäraselt tegutseda ning lõppude lõpuks teha paremini vahet olulistel ja ebaolulistel asjadel.

Eelmisel nädalal näitasin seitset võtet, mille abil uue aasta lubadusi ära teha. Sel nädalal näed, millist kasu saad nende oluliste asjade tegemisel päeviku pidamise harjumusest.

Päevikuks sobib nii tavaline kaustik kui ka tekstifail arvutis – vali just selline vahend, mida sulle endale meeldib kõige rohkem kasutada. Selleks, et tahaksime igal õhtul kirjutada mõne lause päevikusse, vajame meeldivaid ja ahvatlevaid abivahendeid.

Päeviku esimesele lehele või tekstifaili algusesse kirjuta oma tänavused eesmärgid (kui oled eesmärgiinimene) või oluline siht, mille suunas liigud (kui oled sihipärane kulgeja). Kui sa ei pea enda jaoks kumbagi oluliseks, siis kirjuta mõne lausega, mis on sinu jaoks oluline elus, milline inimene soovid olla.

Igal õhtul ava päevik ning pane esmalt kirja need teod, mis viisid sind edasi soovitud suunas. Samuti kirjelda mõne lausega neid asju, mis tekitasid sulle heameelt ning mille eest oled tänulik. Kui soovid, võid lisada ka lause selle kohta, kui palju tegid täna trenni ning kui kaua võtsid mediteerimiseks ja rahulikult iseendaga olemiseks.

Kõigest sellest lähtuvalt anna soovi korral päevale viiepalliskaalal hinne.

Kui päev kulus sahmimiseks või rabelemiseks, kirjelda ka seda lause või paariga, lisa sahmimise põhjus ning selle juurde ka mõni mõte, mille ellu viimine aitab sul järgmisel päeval rabaelemist vältida ja rahulikumalt tegutseda.

Reedel või pühapäeval loe läbi nädala päevikukanded ning lisa mõni lause selle kohta, kuidas hindad nädalat tervikuna lähtuvalt valitud sihist või eesmärkidest.

Proovi juba täna õhtul, kas päeviku pidamine sobib sulle ning aitab sul paremini elada oma elu mõtet. Võta täna õhtul päevik, kirjuta selle algusesse oma eesmärgid või sihid ning seejärel pane mõne lausega kirja, mille poolest oli täna suurepärane päev.

6 sammu uue aasta lihtsa ja tõhusa plaanini

/0 Comments/in , , , , , ,

Kui palju teist on andnud uusaastalubadusi? Ja mitmed teist on neile pigem varem kui hiljem käega löönud? Näitan, kuidas seada uue aasta sihte nii, et need ei muutuks liiga koormavaks ega keeruliseks.

Heida pilk tagasi

Esmalt vaata tagasi: võta ette märkmik või oma kalender ning leia igast kuust vähemalt üks suurepärane asi, mis sul läks korda ning mille üle sul on hea meel. Kasvõi pisiasi.

Selle tulemusena leiad tänavusest vähemalt tosin helget hetke, mille poolest 2011. aasta väärib meenutamist.

Leia tunnuslause

Võta ette väike ajaränd ning mõtle end järgmise, 2012. aasta jõuluaega. Mille poolest jäi sulle meelde 2012. aasta? Kui vähegi võimalik, joonista sellest pilt (kriipsujukudest piisab täiesti).

Pärast pildi lõpetamist visanda 2012. aasta tunnuslause – milline lühike ja lihtne fraas võtaks kokku selle aasta? “Perele pühendumise aasta?”, “Isikliku arengu aasta?”, “Muretu tuleviku aasta?”, “Tasakaalus elu aasta?”

Kirjuta aasta nimi oma järgmise aasta kalendri esikaanele, et see hakkaks sulle silma iga kord, kui selle avad.

Sõnasta mantra

Nüüd on aeg sõnastada sinu isiklik 2012. aasta mantra, mida võid endale korrata, kui siht käest kadumas.

Saad seda teha paari lihtsa sammuga. Kirjuta paari-kolme lausega või joonista, millist kasu kingid järgmisel aastal maailmale – nii sinu sisemisele, sind ümbritsevale väikesele kui ka laiale maailmale me ümber.

Kui jõuad rahuldava tulemuseni, siis kirjuta ka see mantra märkmiku kaanele, et see oleks sul pidevalt silme ees ega laseks valitud teelt eksida. Lause ette võid soovi korral lisada fraasi: “Minu ülesanne/kohus/kutsumus:”.

Võta suund

Pane kirja kolmes valdkonnas oma kõige olulisem suund: eraelus, isiklikus arengus ja tööelus.

Kui kõige olulisemat suunda kohe ei leia või ei meenu, pole lahti midagi. Sel juhul kirjuta igas valdkonnas nii palju variante kui vähegi tuleb selle kohta, mida kõike võiks teha. Lase nimekirjadel seista mõni päev ning kriipsuta maha tegevused, mida sa kindlasti ei kavatse ellu viia. Seejärel leia järgi jäänud asjadest kõige olulisem – just see, mis pakub sulle kõige suuremat rahulolu ning on kõige paremini kooskõlas sinu mantraga.

Suuna kirjeldamine ei tähenda kohustuse võtmist. Tegemist on lihtsalt orienteerumist lihtsustava abivahendiga. Erinevalt eesmärgist ei pea suund olema mõõdetav ega konkreetne – paned lihtsalt enda jaoks kirja, kuhu poole hakkad liikuma ning milliseid tähiseid silmapiiril näed.

Kui suundade ja mantra vahel peaks tekkima vastuolu, vaata mantra üle, sest võib-olla sa polnud selle sõnastamisel enda vastu päris aus.

Tegutse

Loe uuesti läbi eraelu kõige olulisem idee, mille soovid ära teha. Kujuta endale ette olukorda jaanuari lõpus ja küsi endalt, kui kaugele oled jõudnud selle asjaga. Pane see endale kirja.

Võta lahti kalendris järgmise aasta esimene nädal. Mõtle jaanuari esimese nädala reedele – millise tulemuseni oled jõudnud? Kirjuta üles.

Kolmanda sammuna mõtle selle peale, millised on selle nädala 3-4 päeval iga päeva kõige olulisemad väikesed võidud ja tulemused. Pane needki kalendrisse kirja.

Kanna hoolt selle eest, et sa oma nädalat üle ei koormaks. Üks väike tulemus päevas või üle päeva on täiesti piisav.

Samal moel nuputa välja esimesed sammud enda arendamise teel ja tööelus: mõlema puhul pane kirja jaanuari tulemus, jaanuari esimese nädala tulemus ning selle nädala iga päeva väikesed võidud ja tulemused.

Kui kärsitus on väga suur, võid alustada nende tulemusteni jõudmist juba tänavusel viimasel nädalal. Milleks oodata?

Vaata üle

Edaspidi võta igal õhtul väike hetk, et läbi vaadata päeva tulemused ning end tunnustada nende asjade eest, mis läksid hästi.

Korra nädalas vaata üle nädala tulemus, pöörates erilist tähelepanu kordaminekutele ning pane paika järgmise nädala tulemus ja selle nädala päevade väikesed tulemused.

Kuu vahetumisel kiida end ja tunnusta sind ümbritsevat maailma ning leia järgmise kuu, nädala ja päevade tulemused.

Säärane süsteem on harukordselt paindlik, sest saad kiiresti reageerida muutunud oludele ja sobitada oma käitumise nendega sobivaks.

Sellisel moel liigu kindlas suunas seni, kuni see ei paku enam lusti või sa ei saa edasi minna mõne olulise takistuse või viivituse tõttu. Kui nii juhtub, võta uus suund ja alusta sama sihikindlalt sellel liikumist. Kui peaksid uuel teel tüdinema või väliste esmapilgul ületamatute asjaolude tõttu seisma jääma, naase soovi korral eelmisele sihile või vali uus – täpselt nii nagu ise tahad.

Meid ootab ees suurepärane aasta, millest tuleb meie senise elu parim. Ma olen selles veendunud.

Ilus eesmärkideta elu

/4 Comments/in , , , ,

Eesmärkidel puudub pikaajaline kasu – me jõuame küll tulemusteni, kuid selle hinnaks on pidevalt kasvav distress. Kui elada selge sihiga, kuid eesmärke seadmata, tuleme tegelikult palju enamaga toime ning enesetunnegi on oluliselt parem.

Kuulasin mõne nädala eest taas loodusmees Fred Jüssit. Olen seda teinud viimase viie aasta jooksul üha suurema naudinguga, sest ta jutt on selge. Jüssi nimetab end eesmärkide ja põhimõteteta meheks, kellel on olemas kindel suund ja siht. Eesmärgid pole vajalikud, kui su jalge all on tee ning peas selge mõte, kuhu poole tahad minna. Jüssi aitas langetada mul otsuse loobuda eesmärkidest.

Mõte hakkas idanema veidi enam kui aasta eest, kui lugesin Ameerika minimalistliku eluviisi ja rahuliku tõhususe arvamusliidri Leo Babauta postitust sellest, et eesmärkidel puudub sisu ning need ainult takistavad edasi liikumist.

Esmalt ehmatasin: noorema põlvkonna efektiivsusguru heidab eesmärgid prügikasti ning tõmbab oma eelmiste aastate jutule vee peale! Nüüd olen ise tegemas täpselt sedasama.

Veel kuu tagasi pesitses mu hinges endiselt kahtlus: kas eesmärkidest on ikka mõistlik loobuda?

Mis mind sel juhul ohustab? Saan vähem tehtud ning mu tegevustel on napimalt tulemusi. Võib-olla pean oma lubadusi vähem. Mine tea, ehk kaotan usaldust. Või raha. Või – mis veel hullem – turvalisust või isegi aega.

Oot, aga selge suund on mul ju endiselt olemas. Ma lihtsalt ei pea iga hinna eest jõudma kindlaks ajaks järgmise tee veeres asuva verstapostini. Kui tahan, siis jalutan selles suunas teekonda nautides. Kui soovin, võin mõne postivahe ka lipata, hing paelaga kaelas. Täpselt nii, kuis hetkel ihkan. Selle tunde nimi on vabadus.

Eesmärgid või siht?

Eesmärgid on mõõdetavad, sihi seadmisel on teada liikumise suund. Eesmärk seab näiliselt realistliku tulemuse, kindlas suunas tegutsemisel on protsess vähemalt sama tähtis kui tulemus. Eesmärgid tekitavad stressi, sest peame neid iga hinna eest täitma või soovitatavalt isegi ületama. Kindlas suunas toimimine hoiab meist eemal asjasse puutumatud tegevused, kuid distressi ei tekita.

Pealegi oleme harukordselt kehvad ennustajad: kõigest kaks projekti kolmesajast lõppevad täpselt nii nagu alguses kavandatud. Mis mõtet on prognoosida tulemusi ja pungestada nende nimel kui teekonnal võiksime kasutada tekkinud võimalusi ning toimida ülejäänud maailmaga täiuslikumas kooskõlas?

Just sellised olid mõtted, mis panid mind katsetama eesmärkideta elu. Hakatuseks otsustasin elada kuu eesmärke seadmata. Nüüd on see kuu läbi.

Kindel meel ja nauditav teekond

Millised on tulemused?

Suurem osa tõeliselt olulisi asju liigub veidi kiiremini edasi ja pikas perspektiivis ebaolulised asjad jäävad sageli tegemata. Samal ajal naudin tegutsemist rohkem ning tulemused on varasemast paremad. Mis kõige olulisem: tunnetan üha enam kulgemist ja see nauding on kirjeldamatu.

Lasen end vähem kõrvalistest asjadest segada, see tähendab, olen sihikindlam. Aga kui hetkel on tuju, siis võtan ka hoopis teisest ooperist tegevusi vahele. Elu on palju mängulisem kui varem ning ma tunnen end hästi. Süümepiinad on kadunud pea täiesti. Nagu juba aru saite, on ka distress oluliselt madalam.

Elu ei saa ju nii ilus olla! Midagi peab valesti olema! Uurime, millised on eesmärkideta elu ohud ja vastuväited. Neid on kaks.

Esimene: midagi ei saa ju valmis, kui eesmärke pole! Kuidas me teame, et oleme jõudnud tulemuseni, kui me ei sea tulemust???

Toon näite. Kavatseme lähiaastail ehitada maale maja ning Tallinnast ära kolida. See, et eesmärke pole, ei tähenda, et me kunagi uude kohta ei koliks (aga samas ka ei taga seda, kuid seda ei tahaks ka eesmärk). Kui võtan sihikindlalt aega endale ja oma perele elamisväärsema keskkonna loomiseks (siht), siis tegutsen selle nimel. Maja eskiis on sama hästi kui valmis ning üht-teist muudki ettevalmistuses tehtud. Olukord on kontrolli all. Kui tegutsed kindlas suunas, on tähtis olla hetkes ning keskenduda käsilolevale sammule, hoides terves mõistuses ka järgmist.

Teine: aga kuidas saab meeskonnaga töötada planeerimata? Kuidas me siis koos edasi liigume?

Meeskondlik eesmärkideta liikumine on võimalik, kui selle liikmed on motiveeritud ning ühine suund kokku lepitud. Veelgi enam: kahtlustan, et kui eesmärkideta elu tõstab üksikisiku efektiivsust, siis motiveeritud meeskonna produktiivsus kasvab hüppeliselt. Meeskond otsustab sel juhul tervikuna pühenduda ühele kindlale valdkonnale ja ühtses suunas liikumisele. Sel juhul küsivad liikmed iga otsuse juures, kas sellest tulenevad tegevused viivad tiimi edasi õiges suunas. Kui nii teha, kasvab nii tulemusteni jõudmise kiirus kui ka nende tase.

Nüüd on pall sinu käes. Mõtle, kas vajad uueks aastaks sihte või eesmärke. Kas vajad rohkem otsuseid või lubadusi? Valik on sinu.

Järgmisel nädalal kirjutan sellest, kuidas kavandada eesmärkideta uut aastat, millest tuleb sinu senise elu parim.

3 väikest võitu päevas

/1 Comment/in , , , , ,

Inimesi aitavad kõige paremini edasi liikuda väikesed võidud. Kui leiame iga päev nende saavutamiseks veidi aega, saame oluliselt rohkem tehtud.

Suurte ettevõtmistega on alati igavene häda: nendega on keeruline alustada ning kuna algusest lõpuni kulub tohutult aega, käib sageli poole peal vedru maha. Kujuta ette olukorda, kui pead mööda sirget verstapostideta maanteed kõndima kolm kilomeetrit – tee näib igavikuliselt pikk ega taha edeneda mitte üks raas. Kui tee peal on verstapostid, mille juures hinge tõmmata ning hetkeks tagasi vaadata, kulub tee kiiremini.

Sama lugu on päevaga. Kui kavandame igasse päeva kolm väikest võitu, kolm kasvõi tagasihoidlikku tulemust, milleni jõuame, saavad suured asjad märksa kiiremini valmis.

Kolme väikese tulemuse kavandamisel tuleb arvestada ka sellega, et elu ei suju kunagi meie plaanide kohaselt. Seega on nutikas planeerida kolm väikest võitu nii, et jõuaksime nendeni umbes poole päevaga – sel juhul jääb ülejäänud pool päeva paindlikuks või hetke ajendil tegutsemiseks.

Kui oled eriti planeerimislembene, siis võid ju nädala alguses otsustada, millise kolme suurema tulemuseni jõuad eesootava nädalaga ning millised on iga päeva kolm väikest võitu, mis sind selleni viivad. Aga see on juba edasijõudnute rõõm.

Võta praegu ette paber ja pliiats ning pane kirja, millised on sinu homsed kolm väikest võitu. Ja kui tahad, palun naase homme õhtul siia leheküljele ja kirjuta, millega toime tulid.

Ülekoolitatud juht ja ÄGEdad eesmärgid

/0 Comments/in , ,

Üksuse juht Andrus tuiskas ruumi sisse nagu tormituul. “Nii, kõik nüüd… Üheskoos ja rõõmsalt! Nõupidamine tuleb!” teatas ta.

“Nüüd ja kohe või?” päris Mari.

“Ei-ei, mitte kohe,” lausus Andrus. “Viie minuti pärast!”

Ruumi läbis ühine ohe. Midagi head polnud loota.

Poole tunni pärast olid jõudnud kõik nõupidamiste ruumi ning koosolek võis alata.

“Eesmärgid on ägedad!” kuulutas Andrus. “Aga meie eesmärgid? Ei ole, kaugel sellest! Me peame kasutusele võtma ägedad eesmärgid!”

Esimesed töötajad hakkasid taipama: Andrus on taas koolitusel käinud. Mis siis sel korral uut? Vilunumate töötajate suunurk hakkas vaikselt tukslema ning uuemad tulijad ainult ohkasid sügavalt.

“Hea eesmärk on ÄGE,” jätkas Andrus, sirgeldades tahvlile kolm tähte. “Ä – hea eesmärk tuleb äkki, ta üllatab meid. G – hea eesmärk on geniaalne, mõistate? E – eesmärk on esikohal. Triviaalne ju!”

“Sellist idiootsust pole jupp aega kuulda olnud,” sosistas Mari kõrval istuv Mart, “Juhtide tuleks keelata koolitustel käimine.”

Mari oli täiesti nõus.

Inimesed sukeldusid oma läpparite taha. Kellel arvuti puudus, näperdas telefoni. Nad olid juba kõike näinud, nii metsa- kui ka mereteooriat, nii SMART- kui ka DUMB-eesmärke. Vahet polnud, kõik need vaimustused on teinud oma kahju ja möödunud. Ju nii läheb ka ÄGEdate eesmärkidega.

Enne kontorist lahkumist juhtus Mari kohvi jooma ja juttu ajama koristaja Maimuga.

“Maimu, kuidas sina tead, kuhu tahad omadega jõuda ja mida teha?” päris Mari. Ega temalt eesmärkide kohta nii ehk naa pole mõtet küsida.

Koristaja vajus hetkeks mõttesse ja siis lausus: “Mes ta ikke… Ma ju tean, mis ma olen ja kes ma olen… Vahel isegi näib, et mina tean, miks mina olen,” lisas ta elavnedes. “Eks ta ole, vanainemese elu, veeretad ikke päev korraga, sest ega tea, kui palju Issand veel päevi annab ja millal enda juurde ää kutsub. Aga ikka üks asi korraga. Homme ehk jälle päev.”

Ruumis kostis aeg-ajalt vaid tassikõlks ning eemalt mööduva auto mürin.

“Mul on säändsed väiksed sihid ja – nigu nüid üteldakse – eesmärgid,” jätkas Maimu. “Ikka üks asi korraga ja üks päev korraga. Tasapisi ikke edasi.”

Mari taipas. Aga miks tema on? Ja kuhu ta oma rattasjooksuga jõuab? Mille poolest jääb ta oma lähedastele meelde?

Eneselegi märkamatult oli ta hakanud joonistama paberilehele enda ees olulisi suhteid oma elus: perekond, sõbrannad ning eneselegi üllatusena ka töist pilti.

“Noh, aitüma siis,” hõikas Maimu ukselt. “Ää siis liiga pikale jää.”

Mari viipas hüvastijätuks, lootes, et ehk homme trehvab ta taas koristajaga. Ta jätkas joonistamist, lisades iga rolli alla selle kõige olulisemad tegevused, millele peab kohe homme tähelepanu pöörama.

Ei, kõigele küll ei jõua… Hüva, homme võtab igast valdkonnast vähemalt ühe ning selle teeb kindlasti ära: ütleb kodus kõigile hea sõna, helistab sõbrannale ja läheb temaga lõunale – oh, kui ammu pole seda teinud – ning võtab aega, et mõelda, kuidas saaks tööl nutikamalt toimida. Ja teeb ühe asja korraga.