Postitused

4 õppetundi pisipojalt

/2 Comments/in , ,

Meil on oma lastelt õppida kaugeltki rohkem kui oskaksime oodata. Olen oma kahekuuselt pojalt õppinud nelja asja, mis aitab mul end ajas paremini juhtida.

1. Keskendumine

Imik on keskendumise maailmameister. Kui ta magab, siis ta magab täiega ja miski ei sega tema und. Kui ta sööb, siis ta keskendub söömisele. Kui mängib, siis mängule. Kui punnitab, siis punnitamisele. Ja kui karjub, siis karjumisele.

Kas olete kunagi näinud multitask’ivat imikut? Mina siiani pole ja kahtlustan, et ei näe ka tulevikus. Kuna titt pühendub käsilolevale tegevusele täielikult, jõuab ta tulemuseni kiiremini.

Üks asi on alles arenemisjärgus: laps ei saa aru sellest, kui ta väsib, ning märkab väsimust siis, kui see on ületanud igasugused piirid. Ja siis ta on väsinud täiega, sest ta pühendub ju tegevustele. Täiskasvanutena saame õppida ka sellest – ka täie tähelepanuga tegutsemisel on mõistlik end jälgida, et osata õigel ajal hoog maha võtta ja puhata.

2. Edasilükkamise puudumine

Kas olete kunagi märganud, et äsjasündinu lükkab mõnda tegevust edasi? „Hakkaks õige kakama, ah? Äh, ei viitsi, hiljem kunagi kakan…“ Unustage ära, sellist asja pole olemas. Kui piss tuleb, siis see tuleb kohe, mitte kunagi hiljem. Ja kui kõht on tühi, siis tuleb kohe süüa, muidu tuleb üks suur jama.

Mida aeg edasi, seda rohkem õpib me poeg tegevusi edasi lükkama. „Jääks õige magama… Ei, praegu ei viitsi, parem möllan veel veidi!“ Selle tulemuseks on üleväsimus ning hiljem on uinumine märksa raskem.

Meiega on sama lugu. Mida rohkem lükkad tegevust edasi, seda enam muutub see ebameeldivaks ja seda keerulisem on sellega alustada. Kui teed asja kohe teoks, muutub elu palju lihtsamaks.

3. Prioriteedid paigas

Imiku prioriteedid on paigas ning kõige tähtsamaid tegevusi on igas hetkes ainult üks – muidu ta ei saaks ju keskenduda. Ma ei ole märganud, et ta kunagi kõhkleks, mida teha järgmisena: kas süüa, magada või karjuda. „Oot, magaks õige veidi… Ei-ei, tahan hoopis süüa… Mkmm, tahan hoopis mängida!“ Ei mingit kõhklemist.

Sama selge arusaam on tal tema enda rollist ja tähtsusest. On täiesti iseenesest mõistetav, et kui laps vajab äiutamist, siis jätad kõik teised tegevused kõrvale ning kussutad ta magama. Laps on ju kodustest toimetustest olulisem, tööst rääkimata.

Kui suudad oma tegude ja elu mõtte teostamisega muuta end kaasinimeste jaoks sama asendamatuks kui pisike ilmakodanik, siis muutuvad ka sinu teod ja soovid teiste jaoks väga olulisteks ning nad pööravad neile varasemast rohkem tähelepanu. Ma ei mõtle seda, et peaksime igast oma soovist teada andma vehkimise, siputamise ja meeleheitliku kisaga, pigem oma olemuse ja olemise ning sellega, mida omalt poolt maailmale anname.

Lapsel on selge siht: tunda end hästi ning kasvada ja areneda. Ta panustab kõigest hingest sellesse. Ja see muudab tema soovid ja tegevused oluliseks.

4. Vahetu ja kiire suhtlemine

Kui sageli märkad, et beebi viivitab mõnest oma soovist teada andmisega? „Kõht on pagana tühi, nälg võtab lausa silmanägemise, aga hüva, ma veel ei karju, veel ei anna sellest teada, ootan veel veidi aega, küll ma välja kannatan…“ Võin kihla vedada, et imiku peas pole ühtegi sellist mõttepoega.

Kui kõht on tühi, tuleb sellest teada anda. Algul viisakalt, nämmutades suud ja ajades aeg-ajalt keelt suust välja. Siis veidi vaiksema koogamisega. Kui seda ka ei võeta kuulda, siis valju kisaga.

Selle, vahetu kommunikatsioonipõhimõtte võiksime tittedelt üle võtta. Anna rahulikult ja kõigile arusaadaval viisil probleemist teada kohe, kui see tekib. Kui sellest pole kasu, tõsta veidi häält ja selgita asja veel klaarimalt. Ning kui muud üle ei jää, pasunda tõsisest takistusest nii, et kõik, kel vaja kuulda, seda kuulevad ning nad on sunnitud tegutsema.

7 sammu pärast puhkust

/3 Comments/in , , , ,

Juuli sai läbi ning mu puhkus koos sellega. Näitan, mida tegin esimesel tööpäeval pärast puhkust, et hakata taas värskelt uue hooga tõhusalt tööle. Pakun ka paar nippi neile, kes veedavad oma päevi erinevalt minust paberirohkes kontoris ning delegeerisid osa oma töid puhkuse ajaks töökaaslastele.

1. Eemalda kontorist-väljas-teade

Kui enne puhkust sättisid oma meiliprogrammis peale kontorist-väljas-teate, siis palun võta see nüüd maha. Vajadusel saada inimestele, kellega sagedamini suhtled teade, milles annad oma tööle naasmisest teada ning lisa ka mõne sõnaga, kuidas su puhkus möödus.

2. Võta oma ülesanded tagasi

Kui sind asendas keegi puhkuse ajal, siis lepi nendega pooletunnised silmast-silma kohtumised kokku, et uurida, millised olulised asjad su puhkuse jooksul juhtusid ning millises seisus on mingi projekt, protsess või rutiin.

Täna inimesi asenduse eest ning muu hulgas uuri nende käest, milliseid häid töö korralduse ideid neil tuli, kui nad sind asendasid. Kuna nende sinu ülesanded pole nende jaoks igapäevatöö, siis ehk tabas nende värske pilk mõne olulise muudatuse vajaduse või vähemalt pisiasjagi, mille muutmisest oleks tulevikus kasu.

Märgi neil kohtumistel iga projekti hetkeseis ja järgmine tegevus oma tegevusnimestikku.

3. Isoleeri puhkuse ajal saabunud materjalid

Esimesel tööpäeval pärast puhkust avasin oma meilikasti, lõin uue kausta „Puhkuse ajal saabunud kirjad töötlemiseks“ ja tõstsin sellesse kõik puhkuse ajal saabunud e-kirjad.

Kui osa materjale maanduksid mu laual paberkujul, siis koguksin need ühte kuhja ning tõstaksin selle eraldi hunnikusse.

Ma ei vasta neile kirjadele kohe, vaid vaatan need pisut hiljem süstemaatiliselt läbi.

4. Tühjenda isolaator

Alates homsest võta iga päev 30-60 minutit, et tühjendada süstemaatiliselt puhkuse ajal saabunud kirjade isolaatorit, olgu selleks meilikaust või dokumendikuhi.

Alusta uusimatest kirjadest või dokumentidest, sest vahel juhtub, et uuemad kirjad muudavad eelmistes soovitud tegevusi või kaotavad nende järele vajaduse.

Iga kirja või dokumendi puhul küsi esmalt, kas sa vajad seda. Kui ei, viska ära või kustuta.

Kui pead kirja või dokumendi säilitama, kuid see ei too kaasa tegevusi, paiguta see arhiivi. Ära kasuta kausta „Muud materjalid“ ning väldi arhiveerimise edasilükkamist. Pane kõik paberid sinna, kuhu nad kuuluvad, ja tõsta kõik e-kirjad asjakohasesse kausta.

Kui kiri või dokument nõuab tegutsemist, lisa tegevus oma tegevusnimestikku ja arhiveeri pärast seda kiri või dokument.

5. Sea prioriteedid

Enne ummisjalu tegutsema asumist pane kirja järgmise paari kuu kõige olulisemad projektid. Milline neist on kõige olulisem, millele keskendud kõige rohkem? Vali välja 1-2 kõige tähtsamat projekti, millel on kõige suurem mõju ning millest tulemustest sõltub võimalikult palju teisi projekte.

Otsusta, mida konkreetselt pead nende projekti või paariga järgmisena tegema. Millised on sinu järgmised sammud? Palun kirjuta need tegevusnimestikku esimesteks töödeks.

Samuti vaata läbi teised projektid ning lisa tegevusnimestikku lõppu iga projekti järgmine samm.

6. Planeeri järgmine nädal

Planeeri järgmised nädal-paar nii, et iga päev tegeled esmalt vähemalt tunni või paar kõige olulisema projektiga ning iga päeva lõpus tühjendad tunnikese puhkuse ajal saabunud kirjade isolaatorit. Kaitse neid kahte „ajasahtlit“ ja tegutse sihikindlalt neil aegadel kõige olulisema projekti lõpetamise ning isolaatori tühjendamise nimel.

7. Vaata üle

Nädala pärast vaata üle, kaugele oled oluliste projektidega jõudnud ning otsusta, milline on kõige olulisem projekt, millega töötamiseks võtad järgmisel nädalal sihikindlalt aega.

Piira end ja keskendu olulisele

/0 Comments/in , , , , ,

Inimene on kõige vabam piiride sees – vana hea tõde. Sama lugu on ka meie aja kasutamisega.

Kui sul on 10 miljonit krooni, siis milline on lihtsaim viis selle raiskamiseks? Kulutad seda ühele ja teisele asjale ega vaata pikemat kasu. Just sel põhjusel jääb suurem osa lotomiljonäridest jõukaks vaid mõneks aastaks. Kui investeerid raha arukalt, on sul suurem tõenäosus jääda jõukaks.

Sama kehtib aja puhul, mida meil kõigil on piiratud kogus. Kui investeerid aega suurema kasu tekitamiseks, siis tunned end paremini.

Paremini aega investeerida aitab endale piirangute seadmine: olen viimasel ajal töötanud päevas mitte üle kahe tunni ning üllataval moel pole mu tootlikkus mitte langenud, vaid kasvab. Kui sul on ees piirangud, siis saad teoks teha ainult kõige olulisemad tegevused – vastasel juhul raiskad aega pisiasjadele. Mõned piirangud minu praeguses elus: kirjutan raamatut igal tööpäeval kuni kaks tundi, meilide lugemiseks ja neile vastamiseks kulutan 15 minutit päevas, kui raamat valmis, siis promon Eesti parimat meeskonnakoolitust “Uus Kurss” kaks tundi päevas ning sellele lisaks valmistan tulevasi koolitusi ette tunni päevas.

Kui sead endale konkreetsed piirangud, millal tegeled ka pikemas perspektiivis oluliste ülesannetega, saad võtta rohkem aega nendele asjadele, mis on tegelikult olulised – olen viimase kuu-paari jooksul veetnud perega kaks korda rohkem aega kui tavaliselt.

Leo Babauta soovitab oma äsjailmunud suurepärases raamatus The Power of Less: The Fine Art of Limiting Yourself to the Essential…in Business and in Life puhastada oma tegevuste nimestik: viska esmalt sellest välja kõik tegevused, mis ei tekita olulist muudatust paremuse poole pikemas perspektiivis ning seejärel tõsta esile need tegevused, mis on vajalikud kõige olulisema eesmärgi teostamiseks ning pühenda iga päev veidi aega, et teha oluline samm eesmärgi saavutamise poole.

Võta ette kaks asja:

  1. Eemalda oma tegevusnimestikust need tegevused, millel puudub pikaajalisem oluline mõju
  2. Võta iga päev tund, et edasi liikuda olulisel sihil, mis muudab su elu paremaks.

Selge Pildi koolitustel uued hinnad

/3 Comments/in , , ,

Kuna olen novembri alguseni enam-vähem välja müüdud, siis otsustasin oma töökoormust veidi reguleerida hindade korrigeerimisega. Hinnamuudatused ei puuduta kliente, kellega olen praeguse seisuga leppinud kokku koolituse/coachingu toimumises, esitanud pakkumuse või sõlminud eelkokkuleppeid käesoleva aasta koolitusteks.

Uus hinnakiri:

  • Kahepäevane koolitus: soovituslikult alates 2290 eurot ehk 35 839 kr
  • Ühepäevane koolitus: soovituslikult alates 1490 eurot ehk 23 319 kr
  • Poolepäevane koolitus: soovituslikult alates 990 eurot ehk 15 494 kr
  • 1,5-tunnine koolitus või esinemine: soovituslikult alates 490 eurot ehk 7 669 kr
  • 1,5 tundi konsultatsiooni või coachingut: soovituslikult alates 149 eurot ehk 2332 kr
  • Coachinguprogramm, mis koosneb neljast 1,5tunnisest sessioonist: soovituslikult alates 390 eurot ehk 6104 kr

Mida saad selle raha eest?

  • Üha paremaid koolitusi, sest olen õppinud igast viimasest kui koolitusest, mida läbi viin. Viimase aasta jooksul on neid sadakond ning neil osalenud inimesi paari tuhande ringis.
  • Väga täpselt sihitud koolitusi, sest enne iga koolitustsüklit intervjueerin silmast silma või telefonis ettevõtte või osakonna juhti, paari-kolme osalejat ning veebiküsitlusega kõiki osalejaid. Selle tulemusena adresseerime koolitusega just neid probleeme, mida vaja.
  • Iga koolitusega käib kaasas mõistliku aja jooksul mõistlikus mahus tasuta konsultatsiooni igale osalejale.

Kõikidel koolitustel kehtib 100% raha tagasi garantii: juhul, kui koolituse tagasisidelehtedel on keskmine hinne koolitusele või koolitaja tööle viiepalliskaalal 3 või vähem, kanname rahulolematute koolitusel osalejate osalustasu tellijale tagasi 15 päeva jooksul pärast koolitust. Siiani pole tekkinud vajadust raha tagasi kanda, sest keskmine hinne koolitusele on 4,71.

Kõikidele hindadele lisandub käibemaks 20%. Juhul, kui koolitus toimub Tallinnast kaugemal kui 50 km, lisandub transporditasu 4 kr/km. Lehel toodud hinnad kehtivad kuni 20liikmeliste koolitusrühmade puhul.

Laupäeval toimuv koolitus on 25% kallim ning pühapäeval toimuv koolitus 50% kallim tööpäeval toimuvast koolitusest.

Küsi julgelt lisainfot kommentaarides, mulle kirjutades-helistades või alloleva vormi vahendusel.

Planeeri päeva 3+2 tegevust

/0 Comments/in , , , ,

Kui otsustad piirata oma igapäevaste tegevuste arvu, siis hoolimata alguses keerulisest valiku tegemisest on tulemuseks lihtsam ja rahulikum elu.

Minus tekitasid selle arusaamise Leo Babauta uus raamat „Power of Less“, tema uus kollektiivne ajaveeb 6changes.com, minu ühe tippkliendi juhtkonna jutt ja käitumine ning eks minu enda aja uurimine ikka ka.

Babauta soovitused on lihtsad: keskendu korraga ühe eesmärgi saavutamisele ning piira oma igapäevaste tegevuste arvu, tegeledes ainult nende asjadega, mis hädavajalikud. Lõpptulemusena suureneb su efektiivsus, tegeled ainult väga oluliste asjadega ning meelgi on rahulikum.

Meie tegevuste planeerimise ja ajas käitumisega on sama lugu nagu söömisega: kui tõstad endale liiga palju ette, siis jätad osa järgi või läheb seedimine korrast ära. Kui tõstad ette paraja portsu tervislikku toitu, siis tunned end pärast sööki oluliselt paremini.

Mõtle veidi selle peale, kui sageli tõstad (või lased kellelgi teisel tõsta) endale ette liiga suure portsu. Jätad osa tegevusi tegemata ning nihutad neist päevast päeva kuni need lähevad halvaks. Olen kohtunud kümnete ja sadade inimestega – mina veel mõni aeg tagasi nende seas –, kelle tegevusnimestik on pigem nimestik tegevustest, mida lohistame üles kirjutatuna aastate kaupa endaga kaasa ilma, et neid teeks. Sellel pole ju mõtet!

Praeguseks olen mõnda aega elanud nii, et igal õhtul planeerin järgmisesse päeva kuni kolm olulist tegevust, mille kindlasti jõuan ka ära teha. Pikemal ette planeerimisel jälgin samuti põhimõtet, et igasse päeva ei läheks üle kolme tegevuse. Õhtul võin järgmisse päeva lisada kaks kiireloomulist tegevust veel, aga ma ei pea seda tegema.

Kui järgmisel päeval on „kohustuslik kava“ tehtud, siis mul on vaba voli kas lihtsalt logeleda, lugeda, teha midagi kodus, veeta kavandatust rohkem aega perega… Ühesõnaga, teha, mida süda lustib.

Ega tegemist pea olema tingimata 3+2 tegevuse süsteemiga, mida ma kasutan. Jälgi end paaril päeval ja pane kirja, mitu olulist asja saad tehtud – siit saad edaspidiseks planeerimiseks ka tegevuste hulga ja ajalise mahu.

Kõige keerulisem on selle enda juhtimise süsteemi juures otsustamine, sest kangesti tahaks käituda ohjeldamatu buliimikuna ning ahmida tulevastesse päevadesse kaugeltki rohkem tegevusi, kui neisse mahub. Aga süsteem peab olema ses suhtes range: kui tahad lisada mõne uue tegevuse päeva, mille tegevuste limiit on juba täis, pead mõnest asjast loobuma.

Esmamuljena muutume selle süsteemi tulemusena talumatult aeglaseks. Tegelikkuses hakkad keskenduma varasemast enam väga olulistele asjadele ning suudad vähemolulised tegevused elimineerida. Eelduseks on muidugi teistele aeglasemalt „jah“ ütlemine.

Proovi järgi. Võta ette homne päev ning pane kirja 3-5 olulist asja, mille teed teoks. Ning homme õhtul pane kirja ülehomsed tegevused. Katseta uut süsteemi mõned päevad ja seejärel kommenteeri, kuidas Sul läheb.

Halb, hea ja suurepärane töö

/1 Comment/in , , , ,

Raamatu Do More Great Work ja blogi Box of Crayons autor Michael Bungay Stanier jagab töö kolmeks: halb töö, mis nõuab ainult aega ja energiat midagi vastu pakkumata, hea töö, mis hoiab asju käigus, aga ei lõpe kunagi, ning suurepärane töö, mis loob muudatusi ning aitab meil ennast ja teisi arendada. Kuidas leida rohkem aega suurepärase töö jaoks?

Ta väidab, et inimesed teevad kuni 40% ajast nn halba tööd – kirjutavad aruandeid, millest pole kellelegi kasu, löövad aega koosolekutel surnuks, tegelevad asjadega, mille tegelikult võiks vabalt jätta tegemata, sest neil lihtsalt pole sisulist mõtet.

40-80% ajast veedavad inimesed nn hea tööga – see on just see, milleks sind palgati ning mida sa teed hästi. Meie eesmärk on ju pakkuda häid tooteid või teenuseid ning teha seda efektiivselt. Paha lugu on see, et meil maal (või linnas) ei lõpe töö kunagi. Pealekauba teeme head tööd oma mugavustsoonis – ega selleks suurt pingutama pea. Aga seni, kuni teed tavapäraseid tegusid, jõuad tavapäraste tulemusteni. Ühel hetkel avastad, et teedki tööd lihtsalt päeva- või nädalakaupa, et õhtule ära saada ning kord kuus palka saada.

Kõigest kuni veerandi teeme nn suurepärast tööd, mida sa lootsid tegema hakata, kui asusid praegusele ametikohale. See on töö, mis paneb inimestel silmad särama, viib asju edasi, aitab meil elus edasi liikuda. See on töö, mis loob aluse helgele tulevikule. See on töö, mis on sinise ookeani strateegia, innovatsiooni, eristumise, evolutsiooni ja muutumise süda.

Miks me sellele siis nii vähe tähelepanu pöörame? Küsimus on ju valikutes: millele ütleme „jah“ ja millele „ei“. Aga see pole ju tegelikult nii lihtne! Jube lihtne on öelda alati „jah“ ning lõpptulemusena end üle koormata. „Ei“ ei meeldi eriti kellelegi öelda…

Kuidas öelda „ei“ kui sa ei saa/taha öelda „ei“. „Ei“ me ei ütle kahele sihtrühmale: inimestele, kes on meile tõesti tähtsad, ning müügimeestele, kellega vestluse katkestame enne kui eini jõuame.

Küsimus on tegelikult selles, kuidas öelda „jah“ aeglasemalt. Seega: enne kui järgmine kord „jah“ ütled, nooguta pead ning lausu: „Loomulikult, aga ma enne täpsustaksin siiski paari asja.“ Seejärel vali mõned järgmistest küsimustest:

  • Miks sa palud just mul seda teha?
  • Kelle käest sa veel oled küsinud?
  • Kui ütled, et sellega on kiire, siis mida sa selle all täpsemalt silmas pead?
  • Kui ma saaksin teha ainult osa sellest ülesandest, siis millise osa tegemisel ma olen asendamatu?
  • Milline on oodatav tulemus? Kui hästi see asi peab olema tehtud?
  • Kas see on olulisem kui see või teine tegevus, mis mind ees ootab? Mille poolest?
  • Kas sa oled juba rääkinud mõne teise inimesega sellest, kuidas me seda tööd koos saaksime teha?
  • Milline on selle ülesande mõju Kõige Tähtsamale Eesmärgile?

Kui hakkad ütlema „jah“ aeglasemalt, märkad nelja asja. Esimene: töö andja põhjendab seda sulle paremini ning mõistad paremini, miks öelda „jah“. Teine: nad paluvad sul pärimise lõpetada ja lihtsalt tööle hakata. Kolmas: nad võtavad vastuste leidmiseks aja maha ning sa saad samal ajal olulisi asju teha. Neljandaks: ühel hetkel eelistavad nad hõivetöö jaoks leida kellegi teise vähem tülika.

Palun leia rohkem aega, et teha Tõeliselt Olulisi Asju. Pane vähemalt üks selline ülesanne kirja ning tegele sellega iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

5 nippi, kuidas suvemõnusid nautides saaks ka töö tehtud

/0 Comments/in , ,

Ega see ilm nii jahedaks jää; paneks õige vaimu valmis Suure Suve saabumiseks, millele ilm vihjas eelmisel nädalal. Kuidas teha suvel tööd nii, et olulised asjad saaks tehtud, aga suve jääks ka aega nautida?

1. Ärka varem

Elame viimased sadakond aastat loomulikule eluviisile vastupidises rütmis. Läbi aegade on inimesed meie maal teinud suvel pikemaid päevi ja talvel lühemaid, sest suvel pakub pikem päikest täis päev rohkem energiat kui talvine üürike valge aeg. Nüüd elame vastupidi: talvel rügame tööd ning suvel puhkame ja logeleme.

Kasuta mõistlikult esiisade ja –emade tarkust ning tõuse suvel hommikul varem. Suvel on oluliselt lihtsam tund-paar varem tõusta kui talvel; kui ei usu, proovi homme hommikul järgi.

Tõuse kella viie-kuue paiku, virgu veerand tundi ning tee seejärel ära päeva kõige olulisem tegevus. Selleks ajaks, kui sul on päeva kõige tähtsam asi juba ühel pool, hakkavad teised alles tasapisi end voodist välja ajama. Meil kõigil on terve päev veel ees, aga sul on juba nii mõndagi olulist tehtud ning selle võrra rohkem aega ülejäänud päeva ja kena suveilma nautida!

Hommikune varajasem tõusmine eeldab seda, et võimalusel teed päeval väikese uinaku või lähed õhtul veidi varem magama, sest vajame 7-8 tundi und ööpäevas.

2. Koli õue

Kui vähegi võimalik, tööta õues. Loomulikult seda ei saa kõigis ameteis teha, aga kui oled vähegi paindlikuma eluviisiga läppariinimene, siis koli vähemalt mõnel päeval nädalas kodukontorisse ning võimalusel vii kodukontor õue. Kui sul on töö juures rõdu, vea sinna pikendusjuhe ning sea end rõdul sisse.

Päikese käes on mõnus küll, aga läppari ekraanipilt paistab halvemini. Siin aitab lihtne nipp: pane nokkmüts või nokaga soni pähe. Sel juhul harjub silm veidi hämarama pildiga, sest päike ei paista silma, ning läppariekraan paistab samuti paremini. Kasu on ka päikesevarjust, mis tõkestab otsese päikesevalguse.

Kui võimalik, istu näoga päikese poole, siis ei peegelda päike arvutiekraanil. Aga eks proovi ise erinevaid nurki – olen kindel, et leiad sulle ja su arvutile sobivaima.

3. Pea siestat

Kasuta mõnusat ilma ning võta võimalusel iga päev lõuna paiku nanopuhkus. Pea pikki lõunaid, mille käigus saad sõprade-tuttavatega rahulikult tänavakohvikus süüa-juua, vestelda ning lõõgastuda.

Aga mis mu tööst siis saab, millal ma seda veel teen?! Kui tõused hommikul varem või töötad õhtul veidi pikemalt, siis saad ju töö ka valmis. Säti tasahilju oma elu selliseks, et oluline on tööga toimetulek, mitte kellast kellani töötamine – seda ei saa kõigis ameteis teha, aga uuri, kuidas saad kasvõi veidi oma päeva paindlikumaks muuta.

Kui ülemus pole sellega nõus, siis paku välja proovipäev: lepi kokku, et reedel töötad vaba graafiku alusel ning esmaspäeval vaatate üle, kuidas läks. Kui asi ei toiminud, siis võite ju naasta harjumuspärase töögraafiku juurde. Kui võimalik, tee osa reedeseid asju juba neljapäeval ära ning ole reedel väga usin. Sel juhul võidad oluliselt edaspidisel läbirääkimistel vabale graafikule üleminekuks.

Uuri oma klientide käest, kuidas nad suhtuksid sellesse, kui avaksid kontori kell 7 või 8, lõuna paiku oleks see paar-kolm tundi kinni ning õhtul sulgeksite uksed 7 paiku. Loomulikult ole „siesta“ ajal telefonitsi kättesaadav ning võimalusel loe ka meile, et vastata kõige kiirematele. Kui klientidele selline elukorraldus sobib, siis puudub vähimgi põhjus selle katsetamisest loobumiseks.

4. Ole paindlik. Tööta hommikul ja õhtul ning vahel ka nädalavahetustel

Kui saad tasapisi vabale töögraafikule üle minna, tööta edaspidi rohkem hommikuti, tavapärasest veidi rohkem ka õhtul ning samuti neil nädalavahetustel kui sajab vihma. Sel ajal tehtud töö arvelt saad nautida mõnusat päikesepaistet igapäevastel mõnetunnistel nanopuhkustel.

5. Kaardista, mida saad muuta ja mida mitte

Kuulen siiamaani, oma koduhoovi, kus seda kolumni kirjutan, protestihääli: „Aga nii ju ei saa! See lihtsalt pole võimalik!“

Jaga paberileht kaheks ning pane vasakule poole kirja asjad, mida sa ei saa oma töökorralduses muuta, ning paremale asjad, mida saad muuta. Nüüd loe üle vasakpoolne nimekiri ja küsi endalt iga asja puhul, mida sa enda hinnangul ei saa muuta, mida saad teha kasvõi natuke, et olukorda õige veidi parandada.

Nagu näed, suudame muuta palju rohkem kui alguses arvasime. Dale Carnegie on öelnud, et 50% probleemidest laheneb, kui need probleemid ja nende võimalikud lahendusvariandid kirja panna, ning 40% järelejäänud probleemidest lahendab sihikindel tegutsemine.

Kui sinulgi on nippe ja mõtteid, mis aitaksid meid, kontorirotte, rohkem õues tegutseda, palun jaga neid kommentaarides. Meid ootab ees päikeseline ja mõnus teguderohke suvi.

25 moodust parema päeva loomiseks

/0 Comments/in , , ,

Oled vahel ärganud ja mõelnud, et see päev läheb ikka täiega aia taha? Õues sajab, enesetunne on kehv, tegemisi üha kuhjub… Sellest hoolimata on mitu asja, mida saad endaga ette võtta, et oma päeva paremaks muuta.

Jagan e-raamatu „Üliedukate inimeste 77 harjumust“ autori Mark Foo soovitusi:

1. Mõtle enne uinumist positiivseid mõtteid
Kui magad hästi, tuleb järgmine päev parem. Seega saad luua parema päeva kui mõtled enne uinumist positiivseid mõtteid. Ära mõtiskle laenuprobleemide üle ega meenuta päeva jooksul juhtunud halbu asju. Otsi möödunud päevast häid sündmusi ning unista sellest, kuhu kavatsed ühel ilusal päeval välja jõuda. Enne uinumist sea valmis asjad, mida tahad homme kaasa võtta.
Hoolitse selle eest, et saaksid magada 7-8 tundi – seega, mine vajadusel veidi varem magama.

2. Ütle endale, et täna tuleb parem päev
Esimese asjana pärast ärkamist kinnita endale, et tänasest tuleb suurepärane ning imetabane päev. Olukord pole küll täiesti sinu kontrolli all, kuid oma suhtumisega saad päeva muuta. Ütle endale, et sind ootab ees positiivne ja mõnus päev.

3. Ärka mõni minut varem
Kui ärkad tavaliselt kell kuus, pane äratuskell helisema kell 5:45 ning luba oma kehal veerand tundi tasapisi virguda. Kell kuus hüppa voodist välja ning siruta end. Sissemagamine ja sellest tingitud kiirustamine muudab meid ainult närviliseks, kiirendab südame tööd ja väsitab meid liialt. Pealegi kaldub inimene kiirustades unustama ja see põhjustab lisastressi.

4. Võta rahulikult
Võta asju rahulikult. Hinga sügavalt ja aeglaselt. Kui kipud kiirustama, hinga sügavalt sisse ja välja ning vaata oma tegevustele veidi kõrgemalt, et aru saada, kuhu lähed. Minut ees või taga pole oluline, sest sul on oluline elu ees.

5. Pea oluliste tegevuste nimekirja
Koosta nimekiri 5-10 asjast, mida täna tahad tehtud saada. Kui kaldud unustama, pane need tegevused kirja. Hoolitse selle eest, et nimekirjas kajastuksid kõik su rollid: pane kirja nii töised kui ka kodused tegevused.

6. Hangi inspiratsiooni
Üldjuhul mannat taevast ei saja. Parema päeva loomiseks sea selge siht, kuhu tahad välja jõuda. Hangi inspiratsiooni kõikjalt, kust võimalik: loe raamatuid, vaata häid filme, kuula mõnusat muusikat, naudi kunsti. Vahel vaata end kõrvalt ning muiga sõbralikult – ennast pole mõtet võtta liiga tõsiselt.

7. Söö tervislikult hommikust
Sa oled see, mida sa sööd. Sinu tuju mõjutab sinu toitumine. Hea päeva loomiseks vajad korralikku ja tervislikku hommikusööki: täisteratooted, valgud ja puuviljad annavad sulle toitaineid, mida vajad suurepärase päeva alguseks.

8. Siruta end
Võimle igal hommikul: siruta end ning treeni veidi ka lihaseid. Kui ärkad uimasena, siis väike sirutus ja kerge trenn päästab päeva. Pealekauba aitab see ära hoida lihaskrampe ning teisi valusid, mis ähvardavad su päeva rikkuda.

9. Pööra tähelepanu hügieenile ja välimusele
Inimesed muretsevad alailma oma välimuse pärast, kuigi – kui lõpuni aus olla – muretseb enamik inimestest oma välimuse pärast nii palju, mõeldes kramplikult, kuidas teised inimesed neid näevad ja mida neist mõtlevad, et neil ei jää aega teisi vaadata. Sellest hoolimata suurenda oma enesekindlust: käi hommikul duši all, kanna puhtaid riideid ning hoolitse selle eest, et näed hea välja. Kui tead, et su väljanägemisel pole täna väga vigagi, suurendab see enesekindlust.

10. Tee endale komplimente
Ütle endale häid asju. Ära karda endale aeg-ajalt komplimente teha. Aga ära sellega mine nartsissistlikult üle piiri.

11. Hoia positiivset suhtumist
Enne kodust välja astumist tee otsus olla positiivne, mis iganes ka ei juhtuks või mida iganes sa ka ei teeks. Hoia end positiivsena läbi päeva.

12. Naerata
Uuringud näitavad, et naeratamine – isegi siis, kui selleks põhjust pole – tõstab su tuju. Pealekauba: kui naeratad, näed sa parem välja.

13. Hoidu ülereageerimisest
See on peamiselt meeste probleem, kuigi vahel on ka naised sellega hädas. Oled märganud autoroolis olles, et kipud kaasliiklejatele vahel kätte maksma. Kui keegi keerab sulle ette, lase tal minna: võib-olla on tal lihtsalt halb päev. Ole parem ja lahkem kui tema – sa ei kaota sellega midagi.

14. Loe enne plahvatust kümneni
Kui arvad, et nüüd kohe-kohe vihastad, loe kümneni oma närvide rahustamiseks. See laseb veidi auru välja.

15. Mõtle enne tegutsemist
Millal viimati juhtus, et tegutsesid tehtud-mõeldud põhimõttel. Süü ja kahetsuse vältimiseks mõtle enne kui tegutsed.

16. Ära võta elu liiga tõsiselt
Ära võta kõike, mida inimesed ütlevad, liiga tõsiselt. Mõned inimesed lihtsalt ütlevad halvasti ning seda pole mõtet enda ellu lasta sisse sõita. Las nad olla sellised, kui sa neid muuta ei suuda. Võimalusel väldi negatiivseid inimesi, sest nii nagu positiivsus, on ka negatiivsus nakkav.

17. Ole tähelepanelikum
Vääriti mõistmise ja sõneluste vähendamiseks kuula tähelepanelikult, mida teised ütlevad. Tähelepanu aitab olla sul siiram, hoolitsevam ning meeldivam suhtluspartner. Kui käitud nii, suhtlevad ka teised sinuga ausamalt ja avalamalt. Kui teised soovitavad sulle midagi või annavad nõu, kuula neid tähelepanelikult ning kaalu tõsiselt, kas võiksid oma käitumises midagi muuta.

18. Vaata päikesepoolset külge
Sa ei suuda alati vältida halbu asju. Ikka juhtub, et asjad kukuvad nigelalt välja. Ära lase neil asjadel oma päeva rikkuda: otsi igas halvas, miks see asi võiks olla kasulik ning mis on selle juures head. Kasvõi natuke.

19. Ütle teistele hästi
Kui näed põhjust teiste tunnustamiseks, tee seda. Sel moel lood paremaid suhteid ning muudad ka oma enesetunnet paremaks. Aga tunnusta siis, kui selleks on tõesti põhjust.

20. Kasuta aega arukalt
Hea päev võib muutuda halvaks, kui oled väsinud. Seepärast juhi end ajas arukalt, et olla kindel: teed olulisi asju siis, kui oled virge, ning ebaolulisemaid siis, kui sul on igapäevased madalseisu ajad. Samuti väldi üleplaneerimist: planeeri igasse päeva 1-3 asja, mille kindlasti ära teed.

21. Võta aeg maha
Läbipõlemise vältimiseks tee aeg-ajalt pause. Kui töötad arvuti taga ja unustad pause pidada, kasuta tasuta tarkvara Workrave, mis meenutab sulle pausi vajalikkust. Pausi ajal jaluta, vestle inimestega, siruta end. Paar korda päevas võta aeg maha ning naudi sind ümbritsevat. Kuidas lõhnavad lilled? Kuidas näevad välja inimesed tänaval? Millise puu otsas laulab lind? Vaatle ja jälgi, see annab edasiseks tegevuseks hoogu.

22. Joo piisavalt vett
Dehüdratsioon võib põhjustada letargiat. Väldi seda iga hinna eest. Seega: palun joo vett vähemalt iga tunni või paari tagant.

23. Ära kahetse
Kahetsus ei muuda midagi, sest möödunut ei saa muuta. Kui keerad midagi vussi, anna endast parim tagajärgede leevendamiseks, palu vabandust ning õpi edaspidiseks. Sellest piisab.

24. Planeeri õhtul järgmine päev
Enne kui lõpetad töö, vaata üle oma kirjakast ning koosta homsete oluliste tegevuste nimekiri. Sel juhul võtad koju vähem töömõtteid kaasa.

25. Veeda iga päev aega inimestega, keda armastad
Hoia oma suhteid ning inimesi, keda armastad. Veeda nendega iga päev aega. Ole lihtsalt kohal. Mõtle selle peale, et kui su elu hakkab lõppema, keda tahad näha oma surivoodi ümber – kolleege või lähedasi? Seega: pööra tähelepanu lähedastele inimestele.

Loe neljapäeva õhtuks kolm korda kiiremini

/0 Comments/in , ,

Kui palju pead lugema? Kui suure mahu see moodustab su ajast? Kui märkimisväärse, siis aitan sul tõsta lugemistempot nelja päevaga kolm korda.

Täpselt nii: elustiili disaineri ja raamatu „Neljatunnine töönädal“ autori Timothy Ferrissi võte, mida kirjeldan, aitab sul kokku hoida kiirlugemiskoolituse raha ning tempoka lugemise vilju nautida juba neljapäeva hommikul. Ferriss küll lubab tulemust 20 minutiga, ma nii optimistlik pole. Oled valmis muutuseks?

Meie lugemise kiirust tõmbab maha kaks asja. Silm hüppab vahel tekstis tagasi, et uurida, millest äsja ikkagi juttu oli. Samal ajal töötavad meie häälepaelad – meil on väga keeruline lugeda kiireimast rääkimise tempost nobedamalt. Järgnevate harjutustega tegeleme mõlema takistuse kõrvaldamisega.

Alustame nüüd.

Loe täna teksti nii, et vead pliiatsiga järge ja tõstad tasapisi tempot. Oluline on see, et saaksid tekstist endiselt aru – seega keskendu tekstile kui loed. Sellega väldid pilguhüppeid juba loetud teksti osadele. Loe sellisel moel vähemalt kümmekond minutit.

Homme loe teksti vähemalt kümmekond minutit sama moodi pliiatsiga järge vedades. Tõenäoliselt sa selleks pliiatsit enam ei vaja, vaid suudad pilku kontrolli all hoida. Lisaks sellele vaatad lugemisel rea alguses ühte sõna korraga ja rea lõpus ühte sõna korraga.

Ülehomme vaatad rea alguses kaht sõna korraga ja rea lõpus kaht sõna korraga. Ülejäänud osa loed sama moodi nagu eelmisel kahel päeval. Loe sellisel moel tekstile keskendudes vähemalt 10 minutit.

Üleülehomme vaatad rea alguses kolme sõna korraga ja rea lõpus kolme sõna korraga. Ülejäänud osa loed sama moodi nagu eelmisel kolmel päeval.

Neljapäeva õhtuks loed umbes kolm korda kiiremini eeldusel, et keskendud tekstile. Ja kummalisel moel saad tekstist endiselt aru.

6 nippi sihipäraseks tegutsemiseks

/2 Comments/in , ,

Kui võtad kasutusele kõik järgmised kuus enda ajas juhtimise võtet, võid oodata, et juba järgmisel nädalal saad tehtud viiendiku rohkem kui sel nädalal.

Minul see õnnestub ja ma ei näe vähimatki põhjust, miks mitte ka sinul.

Suurem osa neist pärineb populaarse enesejuhtimisblogi Zen Habits looja Leo Babauta raamatust „Zen to Done“.

1. Hoia selget sihti
Sea endale üks eesmärk ning tegutse pühendunult selle saavutamise nimel iga päev kasvõi natuke niipea kui võimalik.

Juba kuulen protestihääli: „Oot-oot, aga ma pean ju saavutama 26 erinevat eesmärki!“ Ega ikka ei pea küll – praegu ei õnnestu see sul ju nii ehk naa. Kui sul on mitu eesmärki, siis pane need tähtsuse järjekorda ja leia eesmärk, millest sõltuvad ka teised eesmärgid või mis aitab teiste eesmärkide saavutamisele kõige rohkem kaasa. Hüva, maksimum on 3 eesmärki tööl ja sama palju kodus. Aga kui eesmärke on rohkem, siis jääb neist enamik tavaliselt tegemata.

2. Vaata kord päevas tegevused üle
Kord päevas vaata päevale tagasi ja hoolimata sellest, kui kehv päev oli, leia kasvõi üks hea asi, mille tegemise üle tunned heameelt. Kiida end selle eest.
Nüüd vaata üle homne päev ja pane paika homne kõige olulisem tegevus ning vajadusel veel paar olulist asja lisaks, millega tegeled pärast seda, kui oled kõige olulisemaga tegelenud.

Kord nädalas võta hetkeks aeg maha ja pane paika järgmise nädala eesmärk, mille saavutamise nimel tegutsed iga päev.

3. Kõige olulisem asi esimesena
Tee iga päev kõige olulisemat asja kohe hommikul esimesena. Ma kirjutan oma raamatut igal hommikul pärast ärkamist. Seejärel käin sörkimas ja võimlen ning valmistan perele hommikusöögi. Pärast hommikusööki teen ära olulisuselt teisel kohal asuva tegevuse. Alles seejärel loen oma e-kirju. Pärastlõunal teen teoks kolmanda olulise tegevuse, kui aega jääb. Õhtul loen veel korra e-kirju.

Sea igapäevase ülevaatuse käigus oma tegevused tähtsuse järjekorda ning proovi võimalusel teha sarnaseid töid teineteise järel – siis säästad lühemate ümberlülituste arvelt aega.

4. Kogu mõtteid
Palun pane kõik tegemist vajavad asjad väikesesse märkmikusse kirja ning kord päevas otsusta kiirelt, mida neist teed ja mida mitte. Ning nende puhul, mille oled otsustanud ellu viia, leia, millal sa need teoks teed.

Ma ise omaaegse tehnoloogiafriigina toksin kõik uued tegevused telefoni, kust need jõuavad mu Outlooki. Aga rutiin on sama: kõik tegevused kirja ning kord päevas otsustan.

5. Tee olulised pisiasjad kohe ära
Tegevused, mis võtavad alla kahe minuti, tee ära niipea kui võimalik. Tegevuste vahel heida pilk kirjakasti ja vasta kiirelt ära need kirjad, mille puhul see on võimalik. Tõsta juba vastatud kirjad Inboxi alamkausta, et saaksid selgelt aru, millega juba oled tegelenud või vähemalt otsustanud, mida sellega teha, ja millega mitte.

6. Tõrju ootamatusi
Kui vähegi võimalik, siis lükka „sissesõitvate“ asjadega tegelemine aega, kui oled ühe tegevuse lõpetanud ja teist pole veel alustanud. Keset koosolekut sa ei hakka ju enamike ootamatustega tegelema. Aga kui teed omaette tööd, siis see on ju nagu nõupidamine – ainult et kohal on üks inimene, kõige tähtsam, nutikam ja targem: sina ise.

Aga praegu võta kasutusele ükskõik milline neist kuuest nipist. Kui selle kasutamine tuleb välja, vali järgmine ja vii ellu, kuni kõik kuus nõksu kasutusel ning saad varasemast hulga enam tehtud.

Muide, milline on sinu parim nipp enda ajas juhtimiseks? Tahan seda väga teada, et ka end veelgi osavamaks muuta ajas liikumisel.