Postitused

Lihtne tegevusnimestik lükkab olulised asjad liikuma

/2 Comments/in , , , ,

Michael Linenbergeri üheminutiline tegevusnimestik (one minute to-do list ehk 1MTD) aitab toime tulla kiiret tegutsemist nõudvate asjadega ning samas võtta piisavalt aega ka pikaajaliste oluliste eesmärkide täitmiseks.

Linenbergeri süsteemi kasutamiseks vajad paari paberilehte, tekstidokumenti või mõnda ajahaldustarkvara, olgu selleks Microsoft Outlook või Toodledo. Süsteemi kasutusele võtmine nõuab vaid minuti (sellest ka süsteemi nimi) ning reeglid on imelihtsad.

Oluline = kiire

Linenberger väidab, et prioriteedi paneb eelkõige paika aeg. Seepärast kirjuta lehe ülaosasse need tegevused, mis tuleb tänase jooksul korda ajada.

Ta soovitab hoida selles nimekirjas mitte üle 5 tegevuse. Kui tegevusi koguneb nimestikku rohkem, siis küsi endalt: “Kas olen nõus olema täna kauem tööl, et saada need asjad tehtud?” Just nimelt vastus sellele küsimusele ütleb, kas tegevus kuulub tänasesse oluliste tegevuste nimestikku või võiks selle sama hästi kirjutada järgmisesse, 10 päeva jooksul oluliste valikute nimekirja.

Kui kasutad mingit ajahaldustarkvara, siis võib need tegevused tähistada kõrge prioriteediga.

10 päeva valikud

Tänaste oluliste ja kiireloomuliste tegevuste alla koosta teine nimekiri, milles olevad asjad tuleks järgmise 10 päeva jooksul korda ajada. Nendega tegeled siis, kui pakilised ja tähtsad asjad tehtud. Nimekirja vaatad üle korra päevas ja lisad sellest viis tegevust pakiliste ja oluliste tegevuste nimestikku.

Selles nimekirjas soovitab Linenberger hoida kuni 20 tegevust. Kui tegevuste arv kasvab suuremaks, kirjutad need asjad, mis tegelikult pole 10 järgmise päeva jooksul olulised, tulevikutegevuste nimestikku.

Kui kasutad tegevusnimestikku arvutis, siis tähtajad soovitab Linenberger kirjutada sarnaselt paberil oleva tegevusnimestikuga tööülesande reale. Kuna seda nimekirja vaatad üle igal õhtul või hommikul, siis hakkavad kuupäevad sel moel paremini silma.

Tulevikutegevuste pikk nimestik

Kolmandas nimekirjas on kõik ülejäänud tegevused. Nii need, mille alguseni on veel üle 10 päeva aega, kui ka need, mida võib-olla teed ühel ilusal päeval kui peaksid neiks aega leidma. Seda nimekirja sirvid korra nädalas, et liigutada sealt olulisemad asjad 10 päeva valikute nimestikku. Korra kuus tasub nimekiri läbi vaadata ning sellest tarbetuks osutunud tegevused lihtsalt välja visata.

E-nimestiku pidamisel soovitab Linenberger tähistada selle nimekirja tegevustele madala prioriteediga.

Olulised eesmärgid mäe tippu

Nüüd on viimane hetk tegeleda tõeliselt tähtsate tegevustega. Pakiliste ja oluliste tegevuste kohale soovitab Linenberger kirjutada 3-4 hetkel olulist eesmärki või tulemust, mis nõuavad suuremat pingutust ning pikaajalisemat tegutsemist. Kui selliseid olulisi tegevusi tuleb rohkem, siis vali neist välja 3-4 kõige tähtsamat, sest rohkematele me ei suuda keskenduda. Ülejäänud olulised eesmärgid kirjuta tulevikutegevuste nimestikku.

Iga päev teed ära esmalt pakilised ja olulised tegevused ning kohe seejärel tegeled kasvõi natuke oma oluliste eesmärkidega. Ja alles siis asud 10 päeva valikute nimekirjas olevate tegevuste juurde.

Nagu näed, on Linenbergeri süsteem lihtne ja samas toimiv. Kui pakub huvi, siis proovi kohe järgi. Rohkem infot leiad Linenbergeri veebist aadressil www.michaellinenberger.com/free1MTD.htm.

Kaks kotti ja prügi täis taskud

/1 Comment/in , , , ,

Hiljuti rääkis üks mu koolitusel osalenud kultuuritöötaja õpetliku loo tühjast tööst.

Oma tööd armastava inimesena võttis ta tavaliselt ette rohkem kui teha jaksas. Nii pidigi ta tööd koju kaasa võtma. Igal õhtul pakkis ta kaks ligi viiekilost kilekotti tegutsemist nõudvate paberitega ning haaras need koju minnes käe otsa.

Koju jõudes oli vaja perele süüa teha, veidi koristada, lastega tegeleda ning lõpuks ei jaksanud ta enam muud kui raamatut lugeda või telerit vaadata. Hommikul virgudes valmistas ta perele hommikusöögi, vaatas, et lapsed kooli saavad õigeks ajaks, ning haaras kaks viiekilost kotti käe otsa ja läks taas tööle.

Muide, ta elas töölt viie kilomeetri kaugusel ning käis tööl jala. Maal tavaline asi.

Nii jätkus see kahe nädala vältel – ikka õhtul kaks rasket kilekotti käe otsa ja koju ning hommikul märsid näppu ja tööle.
Ühel õhtul lõi tal järsku pildi selgeks. “Mida ma ometi teen? Miks ma tassin neid raskeid kotte iga päev edasi-tagasi?” küsis ta endalt. Seejärel naasis ta poole maa pealt tööle ning jättis kotid sinna. Kotid seisavad ilmselt tänaseni ta kabineti nurgas. Kergemat koduteed kui tol õhtul ta enda sõnul ei mäleta üle hulga aja.

Võta üks hetk ja vaata oma tegevused üle. Milliseid tegevusi sa lohistad sama moodi päevast päeva nagu kultuuritöötaja paberitest pungil kilekotte? Mida saad ette võtta, et sellist mõttetut koormat vältida?

Üks soovitus veel: vaata läbi oma taskud, kott ja lauasahtlid ning eemalda neist prügi, mida sa tegelikult ei pea iga päev kaasa vedama. Tegin seda hiljuti isegi ning eemaldasin mõlemast kotist poole kilo jagu pabereid, lisaks veel pükste ja pintsakku taskudest hulga väiksemat pudi-padi. Tee koju ja tööle on kergem nii otseses kui ka kaudses mõttes.

Bassimees bändis ja siga pusles

/0 Comments/in ,

Hea ajajuhtimissüsteem on sama märkamatu nagu enamikes bändides bassimees – tema puudumist märkad alles siis, kui teda pole.

Me pojal on üks loomade pusle, mille esimeseks tükiks on Noa laev. Selle külge saab haakida erinevaid loomi. Iga loom käib eelmise või üle-eelmise külge ühe või kahe naksuga. Ikka ettenähtud järjekorras.

Pusle on vahvalt tehtud – kui mõni väiksem loom ka ära kaob, ei juhtu sellest suurt midagi, sest ülejärgmine loom kinnitub endiselt kindlalt ahelasse. Erandiks on üks pisike siga, mis kipub alailma kaduma minema. Kui siga on puudu, ei püsi puslekett enam koos. See siga on märkamatu nagu bassimees bändis – tõeliselt head, kuigi tagasihoidlikku bassimeest märkad alles siis, kui ta puudub.

Sama lugu on enda juhtimise ja oma tegevuste haldamise süsteemiga. Ideaalne süsteem on märkamatu ning iseenesest mõistetav. Aga selle puudumine annab valusalt märku siis, kui oled sellest loobunud või selle kaotanud.

Miks suurem osa ajajuhtimissüsteeme kukub läbi?

/2 Comments/in , , , , ,

Mitu korda oled proovinud ennast kätte võtta ja varem või hiljem avastanud, et sel korral ei saanud sellest taas asja? Sind ei aita ükski efektiivsusnipp kui sa ei mõtle enne enda jaoks läbi, mis on oluline ja mis mitte ning mis väärib sinu aega ja mis mitte.

Osa inimesi käib mu koolitusel mitu korda. Asi pole selles, et koolitus oleks kehv. Vastupidi, osalejate tagasiside põhjal kuulub see Eesti parimate hulka. Nad võtavad ühe või rohkem ajajuhtimisnippi pärast koolitust kasutusele ning kõik näib tore selle hetkeni, kuni tundub, et koolitusest polnud midagi kasu. Inimene saab palju rohkem tehtud kui enne, aga ajast tuleb ometi puudu.

Minu endaga oli täpselt sama lugu. Võttis mitu aastat enne, kui mõistsin: kõige tähtsam on see, mida pead oluliseks ja mida mitte; see, millised on su prioriteedid.

Kui prioriteedid on paigast ära, on paigast ära ka kõik muu. Kui prioriteedid klapitad paika, loksub paika ka kõik muu.

 

Keskendu hädavajalikule

Selleks, et suudaksime mõnuga elada, peaksime keskenduma hädavajalikule. Millised on sinu eluks hädavajalikud kaks või kolm rolli? Millised rollid annavad su elule mõtte? Mina olen eelkõige isa ja koolitaja. Teised rollid: abikaasa, majaehitaja, müügimees, klienditeenindaja, kolumnist, õppija, qigongi harrastaja ja õpetaja ning kes iganes veel käivad nendega kaasas, kuid pole nii tähtsad. Mõtle enda jaoks ka läbi, kes sa oled.

Kui rollid on paigas, leia iga rolli kõige olulisem tegevus. Edaspidi on oluline keskenduda eelkõige nendele, jättes vajadusel vähem tähtsad asjad kõrvale.

See nõuab oskust öelda “ei” nii teistele kui ka endale. Kui ma ei loobu osast asjadest ja kohustustest, siis ma ei saa vähestes valitud tegevustes olla väga hea.

 

Meistrid muudavad maailma

Sa muudad maailma, kui kuulud mõnes kitsas valdkonnas maailma tippude hulka ning teistes asjades oled keskpärane või alla keskmise. Me panustame oluliselt maailma parendamisse ainult sel juhul, kui pürime mõnel üksikul alal meistristaatusse. Millisel alal sa saad meistriks? On see mõni pereroll, hobi, töö, õppimine? See võib olla mis iganes, mis pakub lusti ja mõnu ning aitab muuta maailma paremaks kohaks.

Võime olla mõnes vallas maailma parimate hulgas õigustab “ei” ütlemist neile asjadele, mis aita sellele kaasa. Fookus on oluline – kui pildil puudub fookus, ei köida see kedagi.

 

Kuidas öelda “ei”?

Fookusest välja jäävatele asjadele “ei” ütlemine on tegelikult lihtne. Teiste inimeste puhul ütlen: “Sel korral on vastus “ei”, ma ei saa seda asja ette võtta, sest olen end ära lubanud.” See jätab järgmisel korral abi küsimiseks ukse avatuks, kuid laseb mul praegu keskenduda olulisematele asjadele. Väljendi “olen end ära lubanud” õppisin loodusmees Fred Jüssilt, kes lisab vahel juurde, et ta on end endale ära lubanud. Kui lubad oma aja kellelegi, kas endale või kellelegi teisele ära, siis pole ju ilus lubadust rikkuda.

Oma uutele ideedele või lühiajalistele ahvatlustele “ei” ütlemine on keerulisem, kuid siiski teostatav. Kasutan kahte nõksu. Esimene: panen uitmõtte kirja ja naasen selle juurde kuu aja pärast. Kui idee mind kuu pärast enam ei kõneta, siis polnud see tõsiseltvõetav. Teine: küsin endalt, kuidas tunnen aasta pärast mõtte teoks tegemist. Kui tunnen hästi, on mäng seda väärt, kui mitte, siis pole mõtet tegutseda.

 

Lihtne elu

Kuigi see, millest kirjutan, on aukartust äratavalt suur, alusta väikese asjaga. Kong Fuzi on öelnud, et tuhandeliine teekond saab alguse esimesest sammust.

Küsi endalt, millised on su prioriteedid, millised on su elu kolm kõige tähtsamat asja. Pane need kirja, lisa juurde esimene väike tegevus, et ka oma tegudega näidata nende olulisust, ning pühendu eelkõige nendele tegevustele.

Igal õhtul küsi endalt, mida tegid valitud suunal edasi liikumiseks ning mida teed järgmisel päeval, et jätkata oma teekonda. Nii lihtne see ongi.

Juba reedel: Tartus kaasava projektijuhtimise meistriklass

/0 Comments/in , ,

Korraldame koostöös Tartu Rahvaülikooliga  Tartus märtsis projektijuhtimise meistriklassi, millesse on veel mõni vaba koht.

Projektijuhtimise meistriklass on hea koht, kus mõni suurem tegevus või projekt enda või kogu meeskonna jaoks läbi mõelda. Selle koolituse jooksul võtad ühe oma kavandatava idee või peatselt algava või äsja alanud suurema tegemise ning mõtled minu ja teiste koolitusel osalejate abil läbi,

  • kuhu täpselt tahad selle projektiga välja jõuda ja miks seda on vaja,
  • kuidas parimal viisil selle tulemuseni jõuda,
  • kuidas võimalikult hästi teele kerkivate takistustega toime tulla ning neid eesmärgi huvides parimal moel ära kasutada,
  • kuidas kaasata teisi inimesi oma projekti ning aidata teil ühise tiimina edasi liikuda ning
  • kuidas lõpuks projekt kokku võtta.
Kaasava projektijuhtimise meistriklass toimub 23. ja 30. märtsil kell 10-17. Meistriklassis osalemine maksab 156 eurot ning registreeruda saad siin.

Kevadine suurpuhastus

/2 Comments/in , , ,

Näitan lihtsat kevadise suurpuhastuse viisi nii töö ja kodu pärismaailma asjade kui ka virtuaalmaailma kiireks ja tõhusaks koristamiseks.

Kõige olulisem on suurpuhastuse juures vältida hirmu. Ainuüksi suurpuhastusee mõte lubab meeletut töökuhja, millest ei suuda pea ükski lihtsurelik end läbi närida.

Mulle meeldib teha ühe suurpuhastuse asemel mitu väikest, sest sel juhul on pingutus väiksem ning ülesanne ei tundu enam nii hirmuäratav. Seepärast soovitangi jagada suurpuhastuse väikesteks juppideks: ühel päeval koristad ühe sahtli, teisel päeval teise, siis poole kapist, seejärel üleriiete kapi. Sel moel sammhaaval edasi liikudes läheb kraamimine kiiremini.

Suurpuhastuse iga etapi järel mõtle, mille teed korda järgmise sammuna – sel juhul on järgmisel päeval lihtsam alustada. Ja kui vajad rohkem tunnustust ja tagantutsitamist, siis võid ju postitada pärast järjekordset kraamimisspurti oma saavutuse Facebooki või Twitterisse koos infoga oma järgmise sammu kohta.

Üks soovitus veel: võta endale keegi kevadisele koristusaktsioonile appi, sest koos on oluliselt lihtsam tegutseda.

Oluline on lõpetada koristusspurt õigel ajal – enne, kui sellest saab kõrini. Koristamine annab palju paremaid tulemusi kui kraamid seni, kuni see pakub lõbu.

 

Viis kuhja

Minimalistliku eluviisi mõtteliidri Leo Babauta eeskujul tasub kasutada suurpuhastusel viit kuhja. Tõsta ühe sahtli või kapivahe sisu põrandale ja asu sorteerima.

Esimesse kuhja kuuluvad esemed, mida kasutad. Selle loomisel mõtle ka selle peale, kus võiksid need ideaaljuhul tulevikus paikneda.

Teise kuhja kuuluvad talveriided ja -jalanõud. Need paiguta karpidesse ja seejärel jalust ära kõrgele kappi või kuskile panipaika.

Kolmandasse kuuluvad esemed, mida sa ise ei vaja, aga mis on piisavalt heas korras, et neid saaks keegi teine kasutada. Osa neist lähevad ärajagamisele ja mõni osta.ee oksjonile 10 sendiga müüki.

Neljandasse kuhja lähevad äravisatavad asjad. Kui vähegi võimalik, sorteeri prügi, et eraldi ära anda pakendid, riided, katkine mööbel ja mittetöötav kodutehnika, mida pole mõtet ka parandada.

Viienda kuhjaga on lugu kõige keerulsiem – sellesse kuuluvad esemed, mida sa pole aasta jooksul kasutanud. Need paki karpi ja kirjuta peale tänane kuupäev. Kui sa pole selles karbis olevaid esemeid aasta jooksul vajanud, siis kuuluvad need äraandmisele või osta.ee’s müümisele.

Samasugust koristamist saab soovi korral teha ka digimaterjalidega, olgu neiks failid või meilid: käi jupp jupihaaval meilikast ja kataloogid alates töölauast läbi ning otsusta iga asjaga, kas vajad seda (sel juhul paiguta see omale kohale) või mitte (kustuta). Kui sa pole kindel, siis tee nende asjade jaoks üks eraldi kaust.

Mõlemas maailmas – nii digi kui ka päris – koristamisel pane kirja tegevused, mida koristatavad asjad sulle meelde tuletavad. Korra nädalas vaata see nimestik läbi ning otsustan iga tegevusega, mida temaga teen (või veel parem – ei tee).

Ise käitun suurpuhastust tehes laias laastus just kirjeldatud viisil ning see toimib hästi.

 

Säilita heakorda

Füüsikast teame: entroopia kaldub kasvama ning selle vähendamiseks on vaja kasutada energiat. Selleks, et segadust kontrolli all hoida, korista edaspidi iga päev kasvõi natuke. See polegi nii keeruline.

Esimene reegel: aseta pärast kasutamist iga ese oma kohale.

Teine reegel: kui koht puudub, loo nendele asjadele koht.

Kolmas reegel: võta iga päev viis minutit, et vedelevad asjad oma kohale asetada.

Neljas reegel: kui ostad uue eseme, anna üks vana ese ära; kui võtad uue kohustuse, loobu ühest varem võetud kohustusest.

Nende nelja reegli kasutamisel võtab järgmine suurpuhastus juba oluliselt vähem aega ning iganädalased koristustööd vähenevad samuti.

 

PS Kui lihtsam ja minimalistlikum elu hakkas sulle huvi pakkuma, siis lehitse järgmine kord poes Leo Babauta raamatut “Pingevaba elu” – ehk saad sealt mõne idee veel lihtsamaks eluks.

Kui tänavuse kevadpuhastuse mõte hakkas meeldima, siis anna oma saavutustest teada Facebookis või Twitteris hashtag’iga kevadkoristus.

Outlooki nipp: lihtne ja toimiv kaustasüsteem

/0 Comments/in , , ,

Mõne aasta eest võtsin Outlookis kasutusele kaustasüsteemi, mille abil leian vajamineva kirja mõne hetkega. Näitan kolme nippi, kuidas saad sama teha.

Lihtne süsteem

Inimesed on erinevad – mõni tunneb end kodusemalt vähesemate, kuid mahukamate kaustadega, teine rohkemate, kuid kõhnematega.

Näitan esimesena lihtsamat süsteemi, mis mõeldud esimest tüüpi inimestele. Selle süsteemi puhul kasutan viit kausta: “Inbox”, “Tegemiseks”, “Delegeeritud”, “Tulevikus võib-olla ühel ilusal päeval” ning “Arhiiv”.

“Inboxis” on kõik saabuvad kirjad või ülesanded, mille puhul ma pole veel otsustanud, mida nendega teha. Aeg-ajalt võtan selle kausta ette ja otsustan kirjadega ükshaaval, mida nendega teha.

“Tegemiseks” kausta tõstan kirjad, mis nõuavad tegutsemist. See on mu tegevusnimestik.

“Delegeeritud” kaustas on delegeeritud ülesanded. Kui delegeerin kellelegi midagi ning soovin hiljem kontrollida, kas asi on tehtud, siis lisan end delegeerimiskirjal koopia saajaks. Outlookis kasutan reeglit, mis saadab automaatselt minult endalt saabunud kirjad delegeeritud kirjade kausta.

“Tulevikus võib-olla ühel ilusal päeval” kaustas on ideed, mis pole praegu olulised, aga ühel ilusal päeval võib-olla on. Korra kuus viskan sellesse kausta pilgu sisse, kustutan mannetumad ideed ning parima idee liigutan “Tegemiseks” kausta, et see ära teha.

“Arhiivi” kausta jõuavad asjad siis, kui need on valmis.

Vajadusel võib teha iga peakausta alla ka näiteks projektide või suuremate tegemiste kaupa alamkaustu.

Keerulisem süsteem

Kui sulle meeldib kasutada suuremat hulka kaustu, siis võib abi olla järgmisest lähenemisest.

Esmalt tekitan Inboxi alla kolm peakausta: “Tegevused” – asjadele, mis on praegu pooleli, “Rutiin” – rutiinselt korduvatele tegevustele ning “Arhiiv” – lõppenud projektidele; kui mõni suurem asi saab läbi, siis tõstan selle kogu kupatusega siia.

“Tegevuste” ja “Arhiivi” kausta alamstruktuur on ühesugune: ülemine kausta tase kirjeldab eesmärki, mille nimel on neid tegevusi vaja, ning alumine tase konkreetset projekti või tegevuste kogumit, millesse need tegevused kuuluvad.

Toon näite. Mul on kolm eesmärki: koolitusi müüa, inimesi koolitada ning ennast promoda (töötan isikubrändi kasutades). Kui soovin leida mõnda minu järgmisel nädalal, 7.-8. märtsil toimuva kaasava projektijuhtimise meistriklassi müügiga seotud materjali, siis see asub kaustas “Tegevused – Müü koolitusi – Avalik projektijuhtimine”. Osalejatega peetava kirjavahetuse leian kaustast “Tegevused – Koolita inimesi – Avalik projektijuhtimine”. See artikkel maandub kausta “Tegevused – Turunda ennast – Sekretär.ee”.

Kui projektijuhtimise meistriklass saab selleks korraks läbi, siis tõstan info sama koha peale arhiivikaustas.

Otsingukaustad

Kui pead kaustu inimeste või ettevõtete nimede kaupa, siis Outlookis sel suurt sisulist mõtet pole, sest Outlook suudab seda ise ka teha. Leiad kaustapuu alaosast “Search folders” või “Otsingukaustad”, klõpsad sellel paremat hiirenuppu ja valid uue kausta loomise. Aknasse kuvatavast loetelust valid “Mail from and to specific users” ning seejärel valid aadressiraamatust inimese aadressi või sisestad selle alla otsingureale. Soovi korral võid sinna kirjutada ka domeeni, näiteks “@selgepilt.ee”.

Nüüd loob Outlook uue otsingukausta, kuhu indekseeritakse need kirjad automaatselt.

Ülemineku nipp

Lõpetuseks veel üks ülemineku nipp, mida ise edukalt kasutasin. Eelmise ja praeguse süsteemi vahel segaduse vältimiseks tekitasin nii Outlookis kui ka kõvakettal kausta “Minu elu enne 15.10.2008” (just siis vahetasin süsteemi) ning tõstsin selle alla kogu senise info. Edasi hakkasin uut süsteemi käigu pealt looma ning see toimib tänase päevani edukalt.

Muide, eriti nutikas on failikaustad luua sama süsteemi järgi nagu meilikaustad, sest siis asuvad asjad loogiliselt võttes samas kohas.

 

Kolm head mõttetalgute abivahendit

/2 Comments/in , , , ,

Kasutasin hiljuti mõttetalgute modereerimisel kolme suurepärast metoodikat, mille abil leida ja hoida keskustelu fookust ning pakkuda inimestele võimalust jõuda konkreetsete kokkulepeteni.

Ettevalmistus

Osalejad istuvad võimalusel ringis ning igaüks neist ütleb, kes ta on ning mis on teda sündmusele toonud või millised on tema ootused.

KJ tehnika

Looja Jiro Kawakita järgi nime saanud KJ tehnika abil saab mõnekümne minutiga jõuda kiiresti konsensuseni kas mõne probleemi lahendamisel või olulisemate arutamist vajavate teemade väljaselgitamisel.

KJ tehnika kasutamiseks vajad hulka kleepribaga märkmepabereid ning pinda, kuhu neid kleepida (sein, aken, laud, põrand vms). Tehnika ise koosneb seitsmest sammust:

1. Sõnasta probleem või esita avatud küsimus. Hästi lahendatud probleemi eelduseks on täpne küsimus, millele on laialivalguvalt keeruline vastata. Mõttetalgutel kasutasime küsimust: “Milliseid teemasid soovid arutada?”.

2. Iga osaleja kirjutab oma vastused küsimusele või probleemi lahendused märkmepaberitele – üks vastus lehele. Omavaheline keskustelu puudub.

3. Iga osaleja kleebib märkmepaberid oma lahendustega seinale. Pärast seda tutvub igaüks teiste osalejate ideedega.

4. Osalejad rühmitavad sarnased ideed “pilvedesse”, mille vahele võiks jääda vähemalt pool meetrit. Vajadusel võib erinevaid rühmi ühendada või jagada kaheks.

5. Osalejad annavad igale pilvele nime ning kirjutavad selle kleepepaberile pilve kohal. Ühel pilvel võib olla ka mitu nime.

6. Leiame hääletusega populaarseimad ideed. Igal osalejal on kokku 6 häält. Ta annab oma lemmikpilvele 3 häält, tähtsuselt või muult kaalult järgmisele 2 ning kolmandale 1 hääle. Hääled märgib ta pilve juures olevale veidi suuremale märkmelehele kas ristide või numbriga. Kui kõik on hääletanud, siis arvutame kokku iga pilve punktisumma.

7. Arutame populaarsemaid lahendusi. Alles nüüd on lubatud omavaheline sisuline keskustelu. Arutame läbi, kas mõni oluline teema sai hääletuse käigus väga vähe hääli ning jäi kõrvale. Kui see on nii, siis kas seda teemat saab ühendada mõne teise teemaga. Kui ühendamine on võimalik, siis liidame nende kahe pilve hääled. Lõpptulemusena valime välja kuni viis olulisemat lahendust või teemat, mis on saanud teistest oluliselt rohkem hääli. Kõrvale jäänud teemad paneme kirja ning talletame edasiseks aruteluks, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Sellise käitumisviisiga väldime arutelu takerdumist marginaalsetele teemadele või neile teemadele, mille sisuliseks arutamiseks me pole valmis.

Mõttetalgutel kasutasime seda tehnikat mõttetalgute esialgsete teemade välja selgitamiseks enne arutelu algust.

Avatud ruum

Seejärel oleme kasutanud avatud ruumi metoodikat. Varem on ette valmistatud iga arutelu “pesa”, milles on “teadetetahvel” – näiteks paberitahvel ja vildikad. Oluline on see, et hiljem igas keskustelus osalejad teeksid sellele või rühmas avalikus kasutuses olevasse arvutisse märkusi, mille abil edasised osalejad saavad arutelu jätkata ning mille põhjal saab lõpus kokkuvõtte teha.

Nüüd kuulutame välja teemad ja palume igaühel liituda rühmaga, mille teema pakub talle kõige rohkem huvi. Samuti tutvustame avatud ruumi 5 (õige veidi modifitseeritud) põhireeglit:

1. Õiges kohas on õiged inimesed.

2. Juhtuvad õiged asjad.

3. Kui algab, siis on õige aeg.

4. Kui see on läbi, siis see on läbi.

5. Kahe jala reegel: kui sa leiad, et arutatav teema ei paku sulle enam midagi või pole sul arutelule enam midagi lisada, siis leia mõni teine seltskond, mille arutelu on põnevam.

Kokkuvõte

Sel korral kasutasime kaht erinevat kokkuvõtte viisi.

Vahekokkuvõttena palusime igas ringis osaleval meeskonnal joonistada selle hetkeni käsitletud arutelu teemad. Kui igal tiimil on sellised “slaidid” valmis, siis kogume inimesed ühte rühma ning iga slaidi autorid esitlevad oma slaidi. Kui soovite lisada mängulisemat momenti, siis võib hakatuseks paluda rühmas mitteosalenud inimestel ära arvata, millest jutt käis, ning pärast nende oletuste kuulamist anda ülevaade sellest, mis tegelikult juhtus ning mida tegelikult rühm oma joonistusega mõtles.

Arutelu lõpus palusime osalejatel panna igas rühmas kirja, mida oleks tulevikus vaja ära teha, et arutelul kerkinud teemad ka päriselus saaks tehtud. Selle tulemusena valmis igas rühmas edasiste tegevuste loetelu, millest mõne puhul on lisatud ka tegija ja võib-olla isegi kuupäev. Ka need kokkuvõtted vaatame arutelu lõpus ühiselt üle, et kõik osalejad oleksid teemadega kursis.

Neljapäevane töönädal

/2 Comments/in , , , , ,

Kas sooviksid teha tööd ainult neljal päeval nädalas? Viies tööpäev oleks selline rahulikum või – juhul, kui kõik tööd tehtud – hoopis vaba.

Töötan neljal päeval nädalas sügistalvest. Esmapilgul tundus soov teha vähem tööd oluliselt sissetulekuid kaotamata ulmeline. Aga proovimine tasus end ära. Praeguseks on mu sissetulekud langenud ligi viiendiku, kuid see-eest saan veeta perega kolmandiku kauem ning elu on oluliselt rahulikum ja nauditavam. Kuna stress on madalam, on tervis parem ning mine tea, võib-olla mul on isegi lootust seetõttu pikemalt elada. Sellise naudingu eest olen nõus maksma viiendiku sissetulekutest iga kell.

Sellise elu on teinud võimalikuks neli põhimõtet.

Esimene: tee endale selgeks, miks soovid töötada neljal päeval nädalas. Minu jaoks oli see eelkõige võimalus veeta perega rohkem aega. See on minu jaoks nauding ning oluline osa minu elu mõttest. Ma olen oluliselt rohkem isa ja abikaasa kui koolitaja ja pisiettevõtte omanik.

Teine: sea prioriteedid paika. Vajadusel pane oma kohustused ja ettevõtmised kirja ning säti need pingeritta. Kuna töötad edaspidi viiendiku vähem, siis kõiki asju enam teha ei jõua. Järelikult tuleb üles leida ebavajalikud ülesanded ning neist loobuda. Ebaolulisemate tegemiste puhul tuleb neile kulutada vähem aega ja teha neid pealiskaudsemalt või lihtsalt vähem. Kõige olulisemate tegemiste tase ei tohi kannatada – pigem peab nende tase tõusma ja neile tuleb pühendada kogu tähelepanu.

Kolmas: ära jää mõne tegevuse juurde jobutama. Kui tegevus on läbi, siis ta on läbi. Pole mõtet jääda mõttetute pisiasjadega päevi ja nädalaid kulutama. Kui töötad, siis tuleb aeg-ajalt endalt küsida: kas see asi on nüüd piisavalt valmis. Kui on, siis asu järgmise ülesande kallale.

Neljas on eelmisega seotud: tegevuste lõpetamise kultuur. Kui vähegi võimalik, lõpeta üks tegevuste ahel enne järgmise juurde asumist. Kui hüpleme vähem erinevate tegevuste vahel, säästame aega ning tulemused on paremad.

Mõistan, et osal inimestest puudub võimalus seda viiendat päeva täiesti vabaks võtta. Siin on kaks lahendust.

Tean käputäit ettevõtteid, milles kehtib kokkulepe: kui nädala tegemised on tehtud, võib reedel varem ära minna. See lisab töötajatele motivatsiooni tegutseda efektiivselt.

Teine võimalus on võtta igapäevaseid mikropuhkuseid. Kui tervet päeva pole võimalik vabaks võtta, siis võib-olla on vastuvõetav teha lühemaid tööpäevi hilisema saabumise, pikema lõunapausi või varasema lahkumise arvelt. Kui ka see ei ole variant, siis kas töökohal saab osal päevast teha arvuti taga oma asju, näiteks ennast harida? Mõtle selle peale.

Kõigi nende variantide eelduseks on siiski see, et töötad varasemast efektiivsemalt ning töö on tehtud sama hästi kui varem. Auhinnaks on hindamatu väärtus: aeg, millega võid teha, mida tahad.

Kulgev meeskond

/6 Comments/in ,

Huvitav, kas pühendunult kulgev meeskond on võimalik? Mil moel võiks eesmärkide ja range tegevuskavata tiim jõuda kvaliteedistandarditel ja mõõdikutel ratsutavas maailmas teistest kaugemale?

Kas ta üldse jõuaks kaugemale? Sügavamale võib-olla küll. Ning töömõnu oleks igal juhul parem. Nagu ka pühendumine, sest survet on vähem ja naudingut rohkem.

Kus leiaksime sarnaseid meeskondi, mis nii käituvad? Esimesena meenub mulle muusika. Jättes pop- ja taustamuusikatooted kõrvale, on suurem osa muusikute kooslusi väljas loominguvabaduse ja parema tulemuse, mitte standarditele vastavuse eest. Ka loometööstuses võime näha sama. Miks siis näeme äris kulgevaid ettevõtteid nii vähe?

Põhjus on tõenäoliselt usalduse puudumises. Oleme harjunud nõudma tooteid ja teenuseid kindlaks ajaks, kuigi sageli ei oska isegi öelda, miks on tähtaeg just nimelt see, mitte teine või kolmas.

Tähtaeg aitab tõmmata piiri loomisprotsessi ja selle vahele, kui võime öelda, et mingi asi on “valmis”. Meis pesitseb hirm, et tähtaja puudumisel jäämegi lihvima, viimistlema ja nokitsema pisiasjade kallal. Teisest küljest, tähtaega võib ju asendada lihtsalt meeskondlik kokkulepe – peaksime enne kokku leppima, milline näeb toode, teenus või mõni protsess välja, kui see on “valmis”. Kas seegi on vajalik?

Ühine kulgev tegutsemine eeldab mitut asja, mis pole eesmärgistatud tegutsemisel nii olulised. Eesmärgistatud tegutsemine pole inimeste suhtes nii nõudlik kui kulgemine.

Esimene: kõigil tiimi liikmetel on selge arusaam sellest, miks ja mida kavatseme koos teha, milline on meie suund. Samuti puudub meis hirm selle ees, mis saab siis, kui keegi peaks otsustama me rühmast lahkuda, et oma teed minna. Ega seda saa vältida ka eesmärgistatud tegutsemise puhul.

Teine: meil on kokku lepitud igaühe roll ja vastutusala – igaüks meist on omas valdkonnas pädev ning me usaldame tema otsuseid. Samas söandab tiimi iga liige teistelt kahtluste ja kõhkluste korral abi ja nõu küsida. Siin on suur vahe ühise vastutuse ja tiimikaaslaste tegevuste vastu ükskõiksuse vahel.

Kolmas: me suhtleme omavahel. Saame kord päevas, iga paari päeva tagant või korra nädalas kokku, et koos tunda, kus oleme ja kuidas edasi läheme. Ettepoole lipanud liikmed annavad teada, mis meid ees ootab, ning ootame järgi neid, kelle samm pole sama kiire kui teistel. Kui nad lõpuks kohale jõuavad, siis saame meiegi osa nende põhjalikkuse viljadest.

Neljas ja kõige olulisem: meie meeskonna iga liige on motiveeritud. Teisisõnu, iga liige tunneb teekonnast mõnu, tajub oma osa selles ning tunnetab oma tegude mõju kogu tiimi liikumisele. Me jagame tasu vastavalt panusele. Kuidas see võiks välja näha nii, et igaüks on rahul? Mul puudub hea lahendus, kuid meenub paar kollektiivset otsustamist kasutavat kollektiivi, mil tuleb see enam-vähem välja.

Miks ikkagi liigub kõik eesmärgistamise, planeerimise, mõõdikute ja standardiseerimise suunas nagu märkis üks mu blogi kommenteerijaid? Miks tahame üha enam mõõta, kontrollida ja tüürida?

Jah, nii jõuab rohkem. Jah, nii on tulemused ühtlasemad. Jah, sel moel on kontroll suurem. Aga kas need kõik asjad on inimese ja meeskonna vabaduse loovutamise hinda väärt?

Ühiselt kulgemine on keeruline, sest see eeldab usaldust enda, üksteise ja maailma vastu.

Mõistan, et tegemist on idealistliku uitmõttega aidata maailma luua üha enam kulgevaid inimkooslusi, mis panustavad võimalikult palju maailma parendamisse, kuid las see mõte olla ja kulgeda. Palun anna oma panus: paku kommentaarides välja ideid, mil moel saaks meeskond mõnusamalt ja vabamalt kulgeda, tehes samal ajal olulised asjad teoks. Siin, Facebookis ja Sekretar.ee-s kommenteerijate vahel loosin 1. veebruaril välja Peter Milleri raamatu “Tark parv“.