Postitused

Mark Forsteri uue ajajuhtimissüsteemi 6 sammu

Kas mäletate Onu Tik-Taki laulu: „Sekund, minut, tund; päev, nädal, kuu – need liiguvad ka siis kui paigal on kõik muu.“?

Briti ajajuhtimisguru Mark Forster tuli välja uue ajajuhtimissüsteemiga, mis meenutab seda laulu ja peale kõige muu aitab oma tegemisi  paremini planeerida ja vältida tegevuste lohisema jäämist.

Lihtne süsteem koosneb kuuest põhimõttest:

1. Kui sinu ajakavasse lisandub uus tegevus, siis märgi see oma kalendrisse järgmise kuu tänasele kuupäevale. Näiteks kui võtad täna (31. märtsil) mõne uue tegevuse päevakorda, märgi see kalendrisse 30. aprillile.

2. Kui tegutsed ja sul pole võimalik tegevust ühe korraga lõpuni teha, märgi pooleli  jääb tegevus järgmise nädala tänasele nädalapäevale.
Näiteks kui sa ei saa täna mõne tegevusega ühele poole, siis kirjuta see ümber järgmise nädala kolmapäevale.

3. Vali välja kõige olulisem tegevus, mis sul on ning kirjuta see tänasele päevale suurte tähtedega.
Tegele selle tegevusega enne teisi asju ning kui see asi jääb pooleli, kirjuta see homsele suurte tähtedega, et seda teha homme hommikul nii pea kui võimalik kasvõi natuke. Kui jõuad selle tegevusega lõpule, vali uus kõige olulisem tegevus, millega tegeled iga päev.

4. Tegutsemisel alusta tegevuse otsimist tänasest tegevusnimestikust.
Iga tegevusega on sul kaks võimalust: kas sellega tööd teha kasvõi natuke või jätta tegevus vahele. Kui tegeled ülesandega ja see jääb pooleli, siis kirjutad selle ümber järgmise nädala samale nädalapäevale. Kui jätad ülesande vahele, siis joonista selle ette punkt. Reegel: punktiga tähistatud asjad tuleb tänase jooksul ära teha või nende tegemisest lõplikult loobuda.

5. Uusi tegevusi võid otsida nii tänasest kui ka järgmise 30 päeva tegevuste nimestikust vastavalt sellele, mida hetkel tahad ja mida on vaja teha.

6. Iga päeva lõpus kuuluvad sellele päevale märgitud tegemata tööd kõrvalejätmisele ning kustutamisele – need asjad jäävad lihtsalt tegemata.

Esmapilgul tundus Forsteri uus süsteem monstrumlik, aga proovisin seda nädala vältel järgi – toimib. Mulle küll meeldib endiselt tema eelmine süsteem, Autofookus oluliselt rohkem just selle paindlikkuse tõttu.

Peatselt kirjutan süsteemist, mida ise kasutan juba paar nädalat ja mille juures pole siiani puudusi leidnud: Leo Babauta loodud Zen To Done’ist. Veidi kannatust veel, sest pean veel veidi mõtlema, et ise aru saada, kuidas ma just seda kasutan ning mil moel oleks seda kõige parem selgitada.

Autofookus aitab tõhusalt tegutseda

Briti ajajuhtimisguru Mark Forsteri ajajuhtimissüsteemi Autofocus neljas versioon on suurepärane! Kinnitan seda pärast paarikuist kasutamist.

Kuidas käib Autofocuse nimekirja kasutamine? Vali üks viis kolmest, et seda teada saada:

Vaata Andreas Hofmanni valmistatud demole, mis näitab, kuidas Mark Forster kasutas oma süsteemi päeva jooksul. Palun tõmba demo siit ning vaata seda täisekraanil (Adobe Readeris vajuta selleks Ctrl+L).

Vaata EPL disaineri Timo Viksi innovatsiooniajakirjale HEI loodud kaheleheküljelist graafikut: Autofookus.

Loe ja kasuta juhiseid:

Alusta

  • Kasuta kaustikut 25-35 reaga, tekstifaili 20-25 rea kaupa või tegevusnimestikku.
  • Pane kirja asjad, mida kavatsed teha, üks asi reale.
  • Tõmba viimase asja alla joon.

Tegele

  • Loe nimekirja seni, kuni leiad tegevuse, mille teostamiseks oled valmis.
  • Tööta väljavalitud tegevusega seni, kuni tahad.
  • Kriipsuta tegevus läbi ning lisa nimekirja lõppu, kui sa sellega ühele poole ei jõudnud.
  • Loe nimekirja edasi, kuni leiad järgmise tegevuse.
  • Kui jõuad jooneni, alusta nimekirja algusest.
  • Tiiruta sel moel nimekirjas seni, kuni ühtegi tegemiseks valmis või tegemisväärset asja ei leia.

Vaata uuemaid tegevusi

  • Hakka lugema seda nimekirja altpoolt joont.
  • Kui leiad teostatava tegevuse, tee see ära ja tõmba maha ning liigu nimekirjas edasi kuni lõpuni.
  • Tõmba nimekirja lõppu viimase tegevuse alla joon.

Tegele läbivaatusega

  • Liigu uuesti nimestikus esimese tegemata tööni ja hakka allapoole liikuma. Sul on kaks valikut:
    • kas teed selle tegevuse kohe ära või
    • määrad tegevuse läbivaatuseks.
    • Läbivaatuse käigus kaalu:
      • Kas neid asju on tegelikult ka vaja teha? Kui ei, tõmba nad maha või sisesta tulevikutegevuste nimestikku. Kui jah, siis
      • Kas saad seda tegevust delegeerida? Kui jah, siis delegeeri ning lisa vastav ülesanne nimestiku lõppu. Kui ei, siis
      • Planeeri järgmiseks päevaks aeg nende asjade ärategemiseks, lepi endaga kokku nõupidamine nende asjade elluviimiseks.
      • Kui tunned tõrget, jaga ülesanded väiksemateks tükkideks ning kirjuta need ülesandejupid nimekirja lõppu ja tõmba algupärane ülesanne maha.
  • Läbivaatuse tulemusena saab järgmine joonealune kogu nimekirja alguseks. Korda tsüklit.

Mõned praktilised soovitused:

Kui nimekiri läheb väga pikaks, siis loe see läbi ja kriipsuta maha asjad, mida Sa kindlasti ei kavatse teha. Seejärel tõsta tulevikutegevuste nimekirja tegevused, mis praegu pole olulised. Kui nimekiri on endiselt pikk, siis tõmba suvalistesse kohtadesse mõned põikkriipsud, et nimekirja liigendada.

Pane nimekirja tegevused, mida kindlasti kavatsed ära teha. Juhul, kui mõnda asja pead tegema kindlal kuupäeval või kellaajal (varem pole võimalik ja hiljem pole mõtet), siis sellised asjad pane oma kalendrisse kirja, mitte Autofookusesse.

Parim viis kasutamiseks on harjutamine. Proovi kohe järgi, kas Autofookusest on Sulle kasu, ning olen tänulik, kui kommenteerid. Vastan hea meelega kommentaariumis ka küsimustele.

Autofookuse uus versioon eelmisest (vist) veel parem

Mark Forster uuendas taas oma ajajuhtimissüsteemi ning esialgu tundub, et asi muutus versiooniga Autofocus 4 veel paremaks. Pean seda nädala katsetama ja siis julgen kinnitada.

Eelmine versioon töötas nagu valatult, kuid vahetevahel tekitas väga palju keskmise vanusega tegemata ülesandeid. Uues on see probleem kõrvaldatud.

Kuna pilt seletab asja olemust tekstist paremini, siis viitan Andreas Hofmanni valmistatud demole, mis näitab, kuidas Mark Forster kasutas oma süsteemi päeva jooksul. Palun tõmba demo siit ning vaata seda täisekraanil (Adobe Readeris vajuta selleks Ctrl+L).

Juhendi kirjutan tõenäoliselt ülejärgmisel nädalal, kui saan veidi rohkem aega. Aga kui kellelgi on aega seda enne teha, siis on mul selle üle siiras heameel.

Sessioon: kuidas Autofocus teeb väikeseid imesid

Kiire sissejuhatus:

Klõpsa siia, et vaadata ekraaniviisorit

Küsimused-kommentaarid palun Twitterisse või kommentaaridesse. Aitäh!

Mark Forsteri Autofocuse täiendatud versioon toimib

Briti ajajuhtimisguru Mark Forster sai valmis ajakorraldussüsteemi Autofocus täiendatud versiooni, mille juhised tõlkisin (peamiselt juhendi mõtet edastades) tema loal eesti keelde:

Loe enne süsteemi kasutuselevõttu ülevaate saamiseks juhised läbi ning siis käi läbi samm-sammult läbi “Alusta süsteemi kasutamist” juhend postituse lõpus.

Kokkuvõte

Autofookus kujutab endast pikka nimekirja kõigist asjadest, mida pead tegema. Uued tegevused lisad nimekirja lõppu. (Forster soovitab kasutada Autofookust tavalises kaustikus, 25-35 rida lehel. Praegu viimistlen digitaalset Autofookust ning postitan selle juhised lähipäevil.) Nimekirja kasutad kolmel viisil: Tagurpidi, Edaspidi ja Ülevaatus.

Tagurpidi

Nagu nimigi ütleb, töötad nimekirjaga tagant ettepoole. Värskeimad ülesanded asuvad nimekirja lõpus. Tagurpidi-meetod on mõeldud peamiselt kiireloomulisemate ülesannete elluviimiseks, kuid mitte ainult. Päeva alustad alati tagurpidi-meetodiga.

Edaspidi

Selle meetodi puhul liigud nimekirjas eest tahapoole. See on mõeldud peamiselt nende ülesannete tegemiseks, millega pole veel kiiret ning millele sa ei pööranud tagurpidi-meetodi käigus tähelepanu, aga loomulikult võid edaspidi-meetodi puhul teha teoks ka kiireloomulisi ülesandeid.

Ülevaatus

Iga päeva alguses märgid nimekirjas kõige kauem olnud ülesanded ülevaatuseks ja analüüsiks. Kui sa nende ülesannetega päeva jooksul ei tegele, siis tõstad need analüüsiks esile ning need ei kuulu enam aktiivsete ülesannete nimestikku. Neid võib lisada nimekirja ainult juhul, kui oled neid analüüsinud.

Üksikasjalikud juhised

Taguripidi

Alustad päeva alati tagurpidi-meetodiga.

Loed nimekirja viimasest ülesandest alustades tagant ettepoole, kuni jõuad ülesandeni, mille puhul jõuad äratundmiseni, et nüüd on õige aeg selle asjaga tegeleda. Töötad ülesandega seni kuni tahad ja seejärel kustutad ülesande nimestikust.

Kui sa tööd ei tee lõpuni ära, lisad selle nimekirja lõppu. Korduvad ülesanded (nt e-kirjade lugemine) lisad alati pärast kustutamist nimekirja lõppu.

Pärast seda alustad taas nimekirja lugemist lõpust ettepoole.

NB: Pärast ühe ülesandega töö lõpetamist naased alati nimekirja lõppu.

Edaspidi

Lisa nimekirja ülesanne “Mine nimekirja algusesse”.

Lülitud edaspidi-režiimile, kui jõuad nimekirja algusesse suunava ülesandeni ja tunned, et tahad seda teha.

Edaspidi-meetod erineb tagurpidi-meetodist oluliselt.

Edaspidi-meetodi puhul liigud nimekirjas eestpoolt tahapoole lehekülje kaupa. Liigud esimesele lehele, millel on tegemata ülesandeid. Esmalt loed kõik tegemata tööd läbi, võtmata nendega midagi ette. Seejärel loed ülesandeid veel korra ning teed ära esimese asja, mille tegemiseks tundub olevat õige hetk.

Jätkad samal moel seni, kuni lehel puuduvad ülesanded, mille teostamiseks oled valmis. Liigud järgmisele lehele ja tegutsed sama moodi nagu eelmisel lehel olnud ülesannetega.

Kui sa mõne lehe puhul ei taha teha ühtegi ülesannet teoks, siis see on märk sellest, et pead lülituma taas tagurpidi-režiimile. See reegel ei kehti ülesannete kõige viimase lehe puhul, kuhu alles lisad ülesandeid.

Kui lähed uuesti üle tagurpidi-meetodile, lisad nimekirja lõppu ülesande “Mine nimekirja algusesse”.

Märkused:

  1. Alusta alati esimesest tegemata ülesandest, kui lähed tagurpidi-meetodilt üle edaspidi-meetodile.
  2. Kui sa ei saa ühtegi ülesannet ellu viia asukoha tõttu (näiteks oled seal, kus neid ülesandeid ei saa seetõttu täita), võid lehe vahele jätta ning jätkata edaspidi-meetodil.
  3. Kui jõuad edaspidi-meetodil viimase leheni, siis alusta taas nimekirja algusest, esimesest elluviimata ülesandest.

Ülevaatus

Märgi iga päeva alguses esimene tegemata (kas ühest või mitmest tööst koosnev) ülesannete blokk ülevaatuseks. Selle märgiks tõmba nende alla pikk joon.

Kui sa mõne sellise ülesandega päeva jooksul ei tegele, siis tuleb need üle vaadata ja neid analüüsida.

Selliseid ülesandeid kohtle nagu kustutatuid ning sa ei tohi neid lisada enne uuesti nimekirja kui oled neid analüüsinud. Selleks lisa nimekirja lõppu ülesanne “Vaata ülesanded üle”.

Ülevaatuse käigus võid lisada mõne või kõik analüüsiks märgistatud ülesanded nimekirja lõppu (loe altpoolt täpsemaid juhiseid). Pärast ülesande analüüsi ja lisamist nimekirja lõppu tõmba see algses asukohas maha. Kui sa ei kavatse asjaga üldse tegeleda, tõmba ta samuti maha.

Kui jõuad ülevaatusega ühele poole, lisa nimekirja lõppu ülesanne “Vaata ülesanded üle”.

Ülevaatuse juhised

Palun võta tõsiselt soovitust lisada ülesanded nimekirja lõppu alles pärast nende täiendavat analüüsimist. Ülesannete läbivaatamiseks märkimine on üks Autofookuse süsteemi võimsamaid osi ning selle reegli rikkumine mõjutab kogu süsteemi toimimist.

Ülevaatuse käigus kaalutle hoolikalt, miks mingi ülesanne ülevaatusele sattus: kas seda tööd on vaja üldse teoks teha, kas aeg selle töö teostamiseks on küps, kas see on vastuolus sinu eesmärkidega. Sageli on kasu sellest, kui ülesande taaslisamisel nimekirja lõppu jagad selle väiksemateks tükkideks või sõnastad ülesande ümber.

Alusta süsteemi kasutamist

  1. Alustamiseks vajad pliiatsit ja joonelist kaustikut. Hiljem vajad ka markerit. Alguses on soojalt soovitatav kasutada süsteemi paberil – seda isegi siis, kui hiljem kavatsed minna üle e-süsteemile.
  2. Koosta nimestik asjadest, millega pead tegelema – üks ülesanne reale. Pole vajadust panna kõiki asju korraga kirja, nimekirja saad hiljem täiendada.
  3. Lisa ühe ülesandena “Mine nimekirja algusesse”.
  4. Loe uuesti tagurpidi-meetodi juhendid läbi. Kas said neist täiesti aru?
  5. Alusta tööd nimekirjaga tagurpidi-meetodil.
  6. Kui otsustad, et käes on õige hetk edaspidi-meetodi kasutamiseks, loe uuesti läbi edaspidi-meetodi juhend ning kasuta nimekirja eestpoolt tahapoole vastavalt juhendile.
  7. Jätka nimekirjaga tööd vajadusel lülitudes tagurpidi-meetodilt edaspidi-meetodile ja vastupidi. Pole vahet, kui sageli sa teed seda, see sõltub hetke asjaoludest.
  8. Loe järgmise päeva alguses läbi ülevaatuse juhend ning märgi vastavalt sellele vanimad ülesanded läbivaatuseks.
  9. Alusta tööd nimekirjaga tagurpidi-meetodil (päeva alustad alati sellega).
  10. Vahetevahel päeva jooksul loe kogu juhend läbi.

Näidisleht

Vaata Mark Forsteri Autofookuse näidislehekülge.

Mark Forsteri täiendatud Autofocus

Mark Forsteri täiendatud Autofocus

Märkused:

  1. Kuupäev on kirjas selle päeva esimese sisestatud ülesande vasakule servale. Praegusel juhul 21/7.
  2. Ülesande täitmise kuupäev on kirjas ülesannete ees. Forster lisab kuupäevad järgmisel hommikul korraga. Ühe ülesande – “Article for “Eaglet”” – ees kuupäev puudub, sest Forster tegi selle ära samal päeval, kui ülesande lisas.
  3. Tehtud või kustutatud tööd on maha kriipsutatud. Töö alustamisel teeb Forster ülesande ette punkti, et oleks lihtsam keskenduda ning leida pooleliolevat tööd) ning selle lõpetamisel tõmbab ülesande maha.
  4. Järjest ära tehtud tööd on ühendatud vertikaaljoonega – see aitab kiiremini leida tegemata ülesandeid.
  5. Märkad, et kahel juhul ulatub rõhtjoon lehe parema servani. Need jooned märgivad ülevaatusele määratud ülesandeid.

Kui sa pole statistikast huvitet, siis pole vaja ülesande täitmise kuupäeva märkida.

Pane tähele, et Forster ei kasuta laiemaid märksõnu, prioriteete ega kategooriaid ning seetõttu on leht üsna puhas (Kristjani kommentaar: mina märgiksin küll vajadusel projekti nime).

Kristjani palve: kui märkad tõlkevigu või oskaksid mõnda kohta paremini sõnastada, palun anna kommentaarides sellest teada. Samuti on oodatud küsimused ja ettepanekud uuendatud Autofookuse kasutamise kohta.

Reblog this post [with Zemanta]